Ulmeauhinna Stalker võitis vendade Strugatskite raamat

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tigu nõlvakul» ilmus ulmesarjas Orpheuse Raamatukogu, mida koostab Raul Sulbi (vasakul), kes kirjutas romaanile ka järelsõna. Raamatu andis välja Eva Lutsu (paremal) kirjastus Fantaasia. Keskel auhinnagalat juhtinud Jüri Kallas.
«Tigu nõlvakul» ilmus ulmesarjas Orpheuse Raamatukogu, mida koostab Raul Sulbi (vasakul), kes kirjutas romaanile ka järelsõna. Raamatu andis välja Eva Lutsu (paremal) kirjastus Fantaasia. Keskel auhinnagalat juhtinud Jüri Kallas. Foto: Jaana Muna

Lõppenud nädalavahetusel anti Eesti ulmehuviliste aastakokkutulekul Estcon kätte järjekordsed Stalkeri-auhinnad, parima tõlkeromaani auhinna sai Arkadi ja Boriss Strugatski romaan «Tigu nõlvakul».

Romaani andis välja kirjastus Fantaasia ulmesarjas Orpheuse Raamatukogu. Teose tõlkis Tatjana Peetersoo. Nõukogude ajal ilmus tsensuuriga kimpus olnud romaanist Loomingu Raamatukogus Andres Ehini tõlkes vaid üks pool.

Parima kogumiku-Stalkeri sai kirjastuse Tiritamm välja antud poola ulme superstaari Andrzej Sapkowski Geralti-tsüklisse kuuluv jutukogu «Ettemääratuse mõõk». Raamatu tõlkisid Aarne Puu ja Kristiina Uluots. Parima tõlkelühiromaani auhinna sai sama kogumiku nimilugu. Parima tõlgitud lühiloo preemia läks Arvi Nikkarevi kirjastuses Skarabeus ilmunud Magdalena Hai novellile «Vaskmõrsja». Lugu ilmus Nikkarevi koostatud ja tõlgitud antoloogias «Soome ulme 2».

Parima eesti autori lühijutu kategoorias võitis Maniakkide Tänava «See maailm on mulle!», mis ilmus kirjastuse Fantaasia antoloogias «Täheaeg 13. Meister ja õpipoiss». Parima kodumaise lühiromaani auhinna sai mõne aasta eest debüteerinud Heinrich Weinbergi tekst «Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?» (samuti kogumikus «Täheaeg 13. Meister ja õpipoiss»). Parima eesti autori romaani Stalkeri sai Thavet Atlase «Õuduste kõlakoda Tartu Raekoja katusel».

Teenete Stalkeri panuse eest Eesti ulmesse sai tõlkija ja kirjastaja Mario Kivistik, kelle peatoimetamise ajal 1980ndate lõpus ja 1990ndate esimesel poolel pühendas ajakiri Pioneer/Põhjanael suurt tähelepanu ulmekirjandusele ja -koomiksitele. 1991. aastal asutas Kivistik õudusajakirja Mardus, mis ilmus antoloogiasarjana kuni 2004. aastani. Kivistikku võib lugeda Veiko Belialsi, Marek Simpsoni, Lew R. Bergi ja teiste 1990ndatel ulmesse tulnud noorte autorite avastajaks. Lisaks koostatud ulmeantoloogiatele on Kivistik tõlkinud inglise keelest palju krestomaatilisi ulmetekste nagu näiteks Ray Bradbury novelliparemikku koondav «Kaleidoskoop» või Dan Simmonsi Hyperioni-tetraloogia. Alates 2006. aastast tõlgib Mario Kivistik George R. R. Martini «Jää ja Tule Laulu» saaga raamatuid.

Stalkeri-laureaadid selguvad lugejaküsitluse teel, auhindu annab välja Eesti Ulmeühing juba alates 1998. aastast. Auhind on nime saanud Andrei Tarkovski kultusfilmi «Stalker» järgi, mis filmiti osaliselt Eestis.

Eesti Ulmehuviliste aastakokkutulek Estcon toimus lõppenud nädalavahetusel Jõgevamaal Udu talus. Kolme päeva jooksul esinesid erinevatel ulmekirjandust ja teadust puudutavatel teemadel Kristjan Sander, Raul Sulbi, Mart Brauer, Jüri Kallas ja paljud teised. Enam kui saja osavõtjaga Estcon lõi ka ürituse kõigi aegade publikurekordi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles