Arvutimaniaki argipäev: toaüksinduse piinapink

Janar Ala
, kultuuriajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hikikomori (Meelis Põdersoo) suudab oma unelmatüdrukuga (Kadri Adamson) suhelda vaid neti teel: haige.
Hikikomori (Meelis Põdersoo) suudab oma unelmatüdrukuga (Kadri Adamson) suhelda vaid neti teel: haige. Foto: VAT Teater

VAT tõi alles hiljuti Margo Tederi käe all välja lavastuse «Kas sulle meeldib porno?», kus tunti huvi, kuidas porno meie elu- ja seksikuvandeid mõjutab. Sama lavastaja on nüüd lavale sättinud austria näitekirjaniku Holger Schoberi «Hikikomori», mille tähelepanu koondub samuti virtuaalse reaalsuse domineerimisele päris reaalsuse üle.


Hikikomoriks (jaapani keeles «end luku taha panema» või «ühiskonnast tagasi tõmbuma») nimetatakse inimest, kes sulgub vabatahtlikult koju, vähendades kontakti ühiskonnaga miinimumini. Jaapanis olla selliseid 50 000. Ja eks ole selline eraldumine sümptom läänemaailmas laiemalt, mitte ainult Jaapanis.

Hikikomori (Meelis Põdersoo) on oma toas istunud kaheksa aastat: joonistanud, mänginud arvutimänge, netis tšättinud. Toast väljas käib minimaalselt, peseb veel minimaalsemalt ja näeb räbal välja. Hommikul pirnikompotti süües teatab, et «pirnikompott söödud ja päev ongi justkui läbi». Nii see eluke veereb – saame teada, et kunagi oli ta tubli poiss ja õppis ülikoolis arheoloogiat. Kuid midagi läks valesti.

Lavastus jälgib Hikikomori päevi, maanilisemaid ja depressiivsemaid hetki, kujutluste võitlust reaalsusega ning esimeste kindlat seljamatti viimaste üle. Ühel hetkel tekib Hikikomoril tšätisuhe kellegi tüdrukuga (Kadri Adamson), kellest ta kujutleb oma südamedaami-arhetüüpi, «punaste juustega tüdrukut». Kujutluse mõjuvõimus tormab ta toas ringi nagu segane, ent kui tüdruk reaalselt kohtuda tahab, siis lööb mees põnnama.

Põdersoo-Adamson moodustavad südamliku ja piinatud tandemi, kellest üks soovib aidata ja noormeest sulgumisest välja tuua, kuid teist, tuleb välja, ei saa aidata. Vähemalt näidendis mitte. Lisandub Hikikomori pidevalt hommikumantlis ja toasussides ema (Anne Veesaar), kelle maailm ei tundu vähem pettekujutluslik kui poja oma.

Nende vahele jääb õnneks uks, millele ema aeg-ajalt koputab ja avamist nõuab. Põdersoo ja Adamsoni kõrval tundus Veesaare mäng tülpinud. Üks variant on muidugi, et karakteri omadus oligi selline.

Kokkuvõttes jäi «Hikikomori» staatiliseks ja üllatustevabaks, kuigi peategelane pakkus eredaid momente.

Uus lavastus

«Hikikomori»

Lavastaja Margo Teder
Osades Meelis Põdersoo, Kadri Adamson, Anne Veesaar, Ago Soots
Esietendus 8. oktoobril VAT Teatris

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles