E. Lockhart
«Me olime valetajad»
Inglise keelest Pille Kruus
Pegasus
229 lk.
Arvustus: lugemist naishuligaanidele
27. juuli 2015, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese pauguna, kaane järgi, arvati, et tegu on mälestustega. Üks Lockhart oli ju Briti spioon ja mis oleks veel parem pealkiri sellise tüübi mälestustele kui «Me olime valetajad»?
Siis mõeldi, et ehk on autor mingi luuletaja ja ikka mälestused. Oli ju kunagi keegi laulik nimega e. e. cummings, keda ma pole küll lugenud, aga miskipärast tean, et oli. Kirjatüüp ju selline kõik väikesed tähed.
Vaat, kuidas muljed võivad viltu vedada. Peaasi, et muljed haiget ei tee.
Autor naisterahvas ja, tuleb kohe ära tõdeda, väga tubli naisterahvas. Väga laheda teose ära teinud. Kuigi see kindlasti ei ole mõeldud minusugustele ülekaalulistele keskealistele läbinisti kahjulike eluviiside ja vildaka maailmapildiga peerudele. Pegasuse kirjastus nimetab noortekaks ja ongi. Mistõttu tuleb häbeneda, niikuinii läksid pooled mõtted mööda. Oma noorus jääb ju nii kaugele, et kui meelde tulebki, siis tahaks kähku kõik need piinlikkused uuesti unustada.
Pealegi on minajutustajaks tehtud teismeline tütarlaps. Täiesti võõra kultuuri esindaja. Võib jultunult väita, et inimkond seisab koos vähemalt kuuest erinevast liigist: poeglased, tütarlased, kes kasvades muunduvad mees- ja naishuligaanideks ehk teismelisteks ja, kui veab, jõuavad lõpuks sirguda meesteks ja naisteks.
Nii et ju jäi pool, kui mitte rohkem, täiesti arusaamatuks. Lugeda oli ometi lahe. Jutt siis Ameerika vana raha perekonnast pärit olemise ja muidu maailmavalu all kannatavast tütarlapsest. On napakad tädid. On nende lapsed, kellega moodustatakse Valetajateks nimetatav kohalik gäng vanaisale kuuluval erasaarel. Vanaisa ise on tüüpiline elatanud valge siga, kuigi demokraat. Rooseveltile öeldi kah, et mis rahvamees sina olla saad, kui sa oled Roosevelt.
Üle kõige ripub õhus sünge saladuse paljastamise eelaimus, nii et täiesti põnevik. Kui see lõpuks välja tuleb, on ikka väga sünge küll. Võtab olemise hõredaks. Väga hästi kirja pandud, isegi painavalt, mida ju pahaks panna kuidagi ei saa.
Kokkuvõtlikult: kui teil on käepärast naishuligaan, kellel sünnipäev tulemas ja te hoiate peast kinni, mida kinkida, siis mina olen vihje andnud. Loodetavasti ta muidugi kõiki neid rumalusi järgi ei tee, vaid lihtsalt loeb hinge kinni pidades.
Ah, jah, tõlge on väga hea.