Kolmapäeva õhtul Veneetsias avatud üks maailma tuntumaid filmifestivale on taas kokku saanud esindusliku esilinastuste nimekirja, kus puhas kunst seguneb leebe meelelahutuslikkusega.
Veneetsia filmifestivalil mängib Eddie Redmayne transseksuaali ja Yitzhak Rabin mõrvatakse
3. september 2015, 14:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võistlusprogrammis on 21 filmi, sh mitu sellist, millel on kindel Oscari pretensioon. Näiteks jutustab Tom Hooperi film «Taani tüdruk» («The Danish Girl») transseksuaalse Lili Elbe (sündinud Einar Wegener) ja tema abikaasa Gerda Wegeneri tõestisündinud loo. Elbe oli hinnatud kunstnik, kes käis 1930. aastal ühena esimestest soovahetusoperatsioonil. Gerda Wegener, samuti kunstnik, toetas oma elukaaslase tahet muutuda mehest naiseks.
Lili Elbet mängib ümberkehastumiste meister Eddie Redmayne ja pole võimatu, et ka sellest kujuneb lõpuks Oscarit väärt roll, nagu oli tema Stephen Hawking filmis «Kõiksuse teooria».
Kõrgelt tahab ilmselt lennata ka Cary Fukunaga oma filmiga «Elajatel pole rahvust» («Beasts of No Nation»), mis jutustab Agu-nimelisest Aafrika poisist, kellest saab pärast isa tapmist mässuliste armee lapssõdur.
Kanada režissöör Atom Egoyan tuleb välja filmiga «Ära unusta» («Remember»), mis tegeleb II maailmasõja painetega. Selle peategelane, juba kõrges eas Zev, saab ühel heal päeval teada, et 70 aastat tagasi tema perekonna tapnud natsisõdur elab rahulikult Ameerikas. Ta võtab ette pika teekonna, et mineviku eest kätte maksta. Zevi mängib Christopher Plummer ja sellelgi lool võib olla Oscari potentsiaali.
Suur ootus valitseb ka Iisraeli lavastaja Amos Gitai filmi «Rabin, viimane päev» suhtes, mis jutustab Iisraeli peaministri, Nobeli rahupreemia laureaadi Yitzhak Rabini atentaadipäevast 20 aastat tagasi. Pidevalt vaatepunkte vahetades maalib film pildi Iisraeli ühiskonnas siiani eksisteerivatest lõhedest.
Ka puhta kunsti jüngreid jagub võistlusprogrammi ridamisi, näiteks on venelane Aleksandr Sokurov väljas oma uue filmiga «Frankofoonia». Sünopsise järgi on see lugu kahest mehest, Louvre´i kunstimuuseumi direktorist Jacques Jaujard´ist ja natsiohvitser Franziskus Wolff-Metternichist, kes päästavad II maailmasõja ajal muuseumi kollektsiooni.
Aga nagu Sokurovi puhul ikka, näikse sellest välja kasvavat midagi enamat, antud juhul filosoofiline mõtisklus kunsti ja võimu suhte üle. Režissöör ise on öelnud, et tegu on kunstilis-ajaloolise uurimusega, mis on üles võetud dokumentaal- ja mängufilmi meetodeid segiläbi kasutades.
Eksperimentaalse muusika suurkuju ja performance´i-kunstnik Laurie Anderson tegi aga filmi endast ja oma koerast Lolabelle´ist – muusikaline essee «Koera süda» («Heart of a Dog») käsitleb armastuse, surma ja keele küsimusi, vaimseteks teejuhtideks Wittgenstein and Kierkegaard.
Väljaspool võistlust osalevatest filmidest tasuks välja tuua Sergei Loznitsa dokumentaalfilmi «Sündmus» («Sobõtije»), mis taastab arhiiviülesvõtete abil 1991. aasta augustiputši sündmused Venemaal. Autoril on hulk küsimusi selle kohta, mis juhtus toona tegelikult. Kas me olime tunnistajaks Nõukogude režiimi kollapsile või lihtsalt selle n-ö loomingulisele ümberbrändimisele? Kes on need arhiivikaadritele jäädvustatud meeleavaldajad tegelikult: võitjad või ohvrid?
Jälgige tähelepanelikult reklaamklippi: seal tuleb korraks juttu ka Balti riikidest.
Prantsuse fotograaf ja keskkonnaaktivist Yann Arthus-Bertrand on aga kokku pannud suurejoonelise, rohkem kui kolmetunnise dokumentaalse mosaiikfilmi «Inimene» («Human»), mille vaataja seatakse silmitsi inimliku viletsuse, aga ka hiilgusega. Eesmärk on mõtestada meie olemasolu planeedil Maa, leida sellele sügavam tähendus, nagu ütleb autor ise.
Väljaspool võistlust esilinastuvad ka Tom McCarthy «Spotlight» - tõestisündinud lugu Boston Globe'i ajalehe reporteritest, kes toovad avalikkuse ette katoliku kirikus toimuvad lapsepilastamised ja katsed nende varjamiseks -, ja Scott Cooperi «Must missa» («Black Mass»). Viimane jutustab Ameerika kurikuulsast gangsterist Whitey Bulgerist, kes hakkas tema mõjusfääri tunginud itaalia maffia hävitamiseks FBI informaatoriks. Bulgerit kehastab Johnny Depp.
Kummalgi filmil võib olla ka Oscari potentsiaali.
Gurmaanidele peaks vähemalt reklaamklipi järgi huvi pakkuma Mehhiko lavastaja Arturo Ripsteini film «La Calle de la Amargura tänav» - kaks eakat hoora on sunnitud kääbustest maadlejate tapmises süüdistatuna varjama end kurikuulsal La Calle de la Amargura tänaval.
Kokku on festivali kolmes ametlikus programmis – lisaks veel filmikunsti uuematele suundadele keskenduv «Horisondid», mille omal ajal võitis ka Veiko Õunpuu «Sügisball» - 55 pikka ja 16 lühikest filmi. Valiku tihedusest räägib festivalile esitatud linateoste hulk: 1740 pikka ja 1453 lühikest. Eesti filmid sõela ei läbinud.
Võitjad selguvad Veneetsias 12. septembril.