Kas pauk selgest taevast? Arvatavasti võib end välgunoolest tabatuna tunda nii mõnigi kinokülastaja, kes on ekslikult tulnud vaatama eepilis-biograafilist linateost ühest filmiajaloo suurimast legendist.
Kümme ekstaatilist päeva Sergei Eisensteini elust
4. september 2015, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllatusi, olgu siis meeldivamaid või vähemmeeldivamaid, pakub juba pikemat aega Amsterdamis elava ja töötava briti visionääri Peter Greenaway uus film «Eisenstein Guanajuatos» tõepoolest isegi kõige karastunumale vaatajale. Kuid taolisi «raputusi» ongi muidu ühekülgseks kippuvale kinorepertuaarile õhu puhastamiseks vaja.
Ilmselt just oma tundlikule kunstniku- ja otsijanatuurile satub Greenaway looming erinevalt oma kuulsatest eakaaslastest Werner Herzogist, Wim Wendersist, Stephen Frearsist või veidi vanemast Ken Loachist haruharva festivalidel auhinnalistele kohtadele, neid ei ülista ei kriitika ega publik ning veel vähem tuntakse tema tegemiste vastu huvi kommertslevis. Seda enam on põhjust olla erutatud, kui pärast pikka pausi mõni Greenaway film ka Eesti kinodesse jõuab.
Sedapuhku on see lugu Sergei Eisensteinist, legendaarsest filmimehest, kes silmnähtavalt on üks lavastaja iidoleid ja eeskujusid. Tänavusel Berliini filmifestivalil võistelnud linateos ei ole ka ootamatu, kui vaadata seda teadmisega, kes on selle autor. See on kogenud režissööri mäng moodsa videoajastu montaaživõtetega, mida kõike on Greenaway filmides ka varem nähtud.
Mängu suurem võlu ja ootamatus seisneb pigem vallatlemises sisuga, mis sätib fookusesse pikemat aega välisreisil oleva 33-aastase Eisensteini (Elmer Bäck) esimese armusuhte oma Mehhiko giidi Palominoga (Luis Alberti). Just Eisensteini varjamatule homoseksuaalsusele viitavate stseenide tõttu keelas Venemaa partner Gosfilmofond nii käesolevas kui ka triloogiana mõeldud projekti teises filmis oma arhiivimaterjalide kasutamise.
Muidugi pole Greenaway teinud (homo)erootilise kallakuga filmi pelgalt erootika enda pärast. Esimene intiimne vahekord ei tähenda filmis Eisensteinile pelgalt füüsilist süütuse kaotamist, vaid mingis mõttes initsiatsiooni, täiskasvanuks saamist.
Kuigi formaalselt räägib film Eisensteini ja tema kaaskonna - assistent Grigori Aleksandrov (Rasmus Slätis) ja operaator Eduard Tisse (Jakob Öhrman) - Mehhikos viibimise ajast 1931. aastal, kui Eisenstein valmistas ette üht oma elu unistuste projekti, filmi «Que viva Mexico!», ei tule viimasest just palju juttu.
«Eisenstein Guanajuatos» on siiski film Loojast ja Kunstnikust, kes selgeid Greenaway alter ego tunnuseid omades teeks tänapäevalgi väga moodsaid filme - niiviisi vähemasti klassikalisest kinousust ära pööranud ja televiisoripuldi kasutuselevõtust peale 1983. aastal kino surma kuulutanud Greenaway ise usub.
Muuseas: kes suurt midagi Eisensteini loomingust, rääkimata tema Mehhiko-perioodist ei tea, soovitan üles otsida Hillar Palametsa 1976. aastal ilmunud ja mahlakas maakeeles kirjutatud raamatu «Sergei Eisenstein». Hea ettekujutuse Eisensteinist inimesena annavad selle viimased leheküljed, mis kirjeldavad teda kui karikatuurse välimusega ülimalt põhjalikku meest.
Võib-olla jääb Soome näitleja Elmer Bäcki Eisensteini ülienergiline karakter lõpuni mängimata, kuid üldjoontes on filmi-Eisenstein üllatavalt sarnane päris-Eisensteini kohta kirjutatuga.
Nendele, kellele aga Greenaway filmist küllalt ei saanud ja kes tahaksid näha veel midagi sama hullumeelset, soovitan oodata Läti dokumentaalfiktsiooni «Põgenedes Riiast» (režissöör Dāvis Sīmanis), mis jutustab tuntud Kanada filmieksperimentaatori Guy Maddini vaimus Eisensteini (Gints Grube) elust möödunud sajandi algusaastatel Riias, kus ta on sündinud.
UUS FILM KINOLEVIS
«Eisenstein Guanajuatos»
Režissöör Peter Greenaway
Holland-Mehhiko-Soome-Belgia-Prantsusmaa 2015
Alates 4. septembrist Eesti kinolevis