Kuidas kõneleb vaikus?

Marianne Kõrver
, filmitegija ja -kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Genotsiidis poja kaotanud mees valis võimsaima relva valu vastu: ta on unustanud oma poja Ramli olemasolu.
Genotsiidis poja kaotanud mees valis võimsaima relva valu vastu: ta on unustanud oma poja Ramli olemasolu. Foto: Kaader filmist

Dokumentalist Joshua Oppenheimer veetis kaheksa aastat Indoneesias, otsides ja intervjueerides sealse genotsiidi läbiviijaid, kellest mõni on riigis endiselt võimul ja kelle teod avalikult hukka mõistmata.

1960ndate keskel tapeti Indoneesias valitsuse vaikival nõusolekul väidetavalt rahva omakohtu teel üle miljoni n-ö kommunisti ehk teisisõnu hävitati jõhkralt kõik teisitimõtlejad ning kogu rahva intellektuaalne eliit. Selline stsenaarium pole ajaloos olnud just harv nähtus: 20. sajandil pandi massimõrvu väiksemate või suuremate sisuliste ja vormiliste variatsioonidega toime Armeenias, Saksamaal, Nõukogude Liidus, Vietnamis, Kongos, Kambodžas, Tiibetis ja mujal.

See on olnud lahutamatu osa inimkonna poliitilisest ajaloost.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles