Eesti Rahvusballett on pärast kahe ja poole aastast pausi («Modigliani» esietendus oli 2012. aasta mais) taas repertuaari võtnud kohaliku teose, sedakorda Eduard Tubina «Krati» Marina Kesleri tõlgenduses. Lavastus toob ilmekalt välja nii koreograafi tugevad küljed kui ka tahud, mis vajaksid arendamist, et tantsulugu vaatajasse jõulisema jälje jätaks.
Tellijale
«Kratt» sipleb ahvatluste ja armastuse vahel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesler on koos oma kunstnikest kaastöölistega «Krati» konflikti ehitanud tavapärasele loodusliku ja tehisliku-tehnoloogilise vastandusele. Ühel pool on Peremees, kes ei juhi enam talu (mis tänapäeval seostuks liialt palju maalähedusega), vaid võõrandunud linlikkusele kohaselt firmat; kokku ei kuhjata põllusaadusi, vaid vorbitakse rahatähti (mis hetkega võivad muutuda väärtusetuteks paberilipakateks).