Pelgan veidi kogumikke, mis sisaldavad loetelu loomaliikidest, masinatest, tavakehadest koos seletustega igaühe juurde. Neis kipub jääma vajaka süsteemsusest, ühendatusest, vastuseta jääb küsimus, mis punub humalavõrse ümber puuoksa päripäeva spiraali. Lähemal vaatlusel selgub, et Hendersoni mahukas töö selline ei ole. Seda raamatut võib nautida kaheti. Lugeda kui imetabaste loomade kirjeldust või siis otsida selles looduse imetabast võimet kõik ootamatudki nähtused kokku põimida või siis nautida seda, kuidas osav pajataja oskab oma juttu veeretada täpselt sinna, kuhu soovib, alustagu ta siis millisest loomast tahes. See on teadusromaan loomade romaanidest: omavahelistest ja inimesega.