USA elu-, õpi- ja filmikogemusega Ilmar Raagi koolivägivallast rääkiv mängufilm «Klass», mis alanud nädalast saab seitsmeosalise telejärje, on oma kulminatsiooniga tundunud ameerikaliku teemakäsitluse importimisena Eestisse.
Mis tuleb pärast kättemaksu?
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
1. november 2010, 16:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes «Klassi» varem näinud polnud – aga eellugu teadmata jääb teleseriaali mõistmiseks ilmselt mõndagi puudu –, tajusid ilmselt juba esimese veerandtunni järel, et Joosep, võta see relv, mida su isa kodus puhastas, ja tee tagakiusamisele lõpp. Sest kas saab olla suuremat alandust, kui klassivennad sind riietusruumis ihualasti kisuvad ning siis tüdrukute duširuumi kannavad?
Aga «Klassis», mille stsenaarium toetub tõsielulistele juhtumitele, näeb, et see pole veel alandamise piir.
Kui saabub filmi finaal, kus Joosep ja tema ainus kaitsja, klassi uus poiss Kaspar, lähevad, relvad käes, kurjuse ja alanduse eest kätte maksma, ei ole neil, kes on näinud Lars von Trieri «Dogville’i», tuttavast vastuolulisest tundest pääsu.
«Dogville’is» sai linnakesse saabunud Grace’ile (Nicole Kidman) samuti osaks paisuv alandus. Kui lõpus saabub võimalus kätte maksta, leiab vaataja end tundmast, et Grace, mis sa ootad, lase mafioosodel linnaelanikud maha tappa. Nii ta teebki.
See on kummaline tunne: ühelt poolt võidurõõm võidust kurjuse üle, teisalt süütunne selle võidu ebainimlikkuse ees.
Täpselt samasuguseid vastakaid tundeid tekitab «Klassi» finaal. Kui Joosep ja Kaspar koolisööklas tulistama hakkavad (kiitus filmitegijaile, kes on veresauna imeliselt tõetruult näidata suutnud), hakkavad vaatajad hoidma pöialt, et Anders, kiusajate ninamees ja klassi ülbikust liider, eluga ei pääseks (veel kord kiitus filmitegijaile, kes panevad vaatajaid end jahtijana tundma).
Rahu saabub, kui kuulid Andersit tabavad. Seal lõpeb «Klass» ja algab selle nädala laupäevast seriaal «Klass: elu pärast».
Esimese osa peategelaseks on emo-tüdruk Kerli (Triin Tenso), kes väljus sööklast just sel hetkel, kui Joosep ja Kaspar sinna relvadega sisse astusid. Vapustus juhtunust on nii suur, et ta lõpetab päevapealt oma emo-erakluse ja naaseb pärisilma.
Aga tema klassikaaslastes ei muutu suurt midagi. Kurjus ja vaenulikkus jäävad neisse edasi elama. Kerli muutumine toob eriti hästi esile, et tegelikult olid klassi tüdrukud kohati hullemadki kui poisid. Nad vaatasid soosivalt pealt, mida poisid Andersi mahitamisel Joosepi ja Kaspariga tegid.
Isegi seksuaalse vägivallaga rannastseenis, millest saab viimane tilk Joosepi ja Kaspari kannatuste karikas, ei väljenda tüdrukute pilgud vastikust mitte selle suhtes, kui halastamatult jõhkrad võivad poisid olla, vaid selle homoakti suhtes, milleks Kasparit ja Joosepit ähvardusega sunnitakse.
Nii «Klassis» kui ka selle telejärjes leidub kiht kihi all ainest sügavaks mõtiskluseks – kui mõelda mitte ainult peaga, vaid ka südamega. «Klass: elu pärast» tõotab tulla seriaal mõtlevale inimesele. Peaga ja südamega mõtlevale.
Uus telesari
«Klass: elu pärast»
• Artise kinos alates 29. oktoobrist: esimesel kinonädalal esimesed kolm osa, seejärel 4.–6. osa.
• ETVs laupäevaõhtuti alates 6. novembrist kell 21.40.