Stahl on meie kirjakeele algus ja alguse ots

Rein Veidemann
, TLÜ professor / Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Ross.
Kristiina Ross. Foto: Tairo Lutter

Keeleteadlane Kristiina Ross selgitab, kui tähtis on Stahli sõnastiku ilmumine.

Mida tähendab eesti keeleteadusele, aga laiemalt kogu eesti keele avalikkusele Stahli sõnastiku ilmumine?

Stahl on meie kirjakeele algus ja alguse ots. Mingis mõttes saab öelda, et temaga meie kirjakeel algaski, aga samas oli ta tegelikult ühe olulise ajajärgu kokkuvõtja. Uurijatele on tema sõnastiku ilmumine kauaoodatud kingitus, mis annab põneva sissevaate eesti varaprotestantliku kirjakeele arengulukku. Seni on Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühm  avaldanud selle keele varaseimate nappide säilinud tekstide sõnastiku (1997), Georg Mülleri 1600–1606 peetud jutluste sõnastiku (2000) ja Stahli kaasaegse Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide sõnastiku (2002). Need kolm annavad aimu üksikute autorite või tekstide keelest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles