Sotsiaalministeerium finantseeris punkbändi projekti 22 000 euroga

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bandemoonium koos Metsatölluga bändilaagris
Bandemoonium koos Metsatölluga bändilaagris Foto: ERR
  • Tahad minuga bändi teha?
  • Kes saab hakkama?
  • Lahkhelid lahenevad
  • Ei mingit kandlemängu

Muusik ja ETV ajakirjanik Kaidor Kahar nägi Soome dokumentaalfilmi («Kovasikajuttu» ehk «Punk Syndrome» 2012) erivajadustega inimeste punkbändist Pertti Kurikkan Nimipäivat (PKN). Järgmisena nägi ta Soo tänava Rimi parklas Metsatöllu meest Markus Teeäärt, võttis tal nööbis kinni ja küsis: kui me Eestis ka midagi sellist teeme, kas tulete appi?

Nii sündis sel kevadel Eesti erivajadustega inimeste ansambel Bandemoonium, mille mentor on Eesti kõige võimsam folk metal bänd Metsatöll. Bänditegemisest salvestas Kahar neljaosalise telesaate «Punk teraapia», mille esimene osa on eetris 28. novembril kell 19.35.

Saate tegemist toetas sotsiaalministeerium 22 000 euroga, lisaks raha ERRi eelarvest ning sponsorite toetus. Ministeerium põhjendas toetust nii: juhtkond nägi selles potentsiaali aidata lõimida puuetega inimesi tavaellu. Teema on aktuaalne eesootava töövõimereformi kontekstis, aidates pöörata tähelepanu vähenenud töövõimega inimestele. Saade aitab tõsta avalikkuse teadlikkust vähenenud töövõimega inimestest ning näidata, et nad on inimesed nagu kõik teisedki oma rõõmude, murede, soovide ja ettevõtmistega.

Foto: ERR

Bändiliikmete leidmisel kerkis Kahari ette probleem. «Sa ei saa välja kuulutada castingut ja siis hakata teatama erilistele inimestele, kelle tausta sa ei tunne, et vaat sina, sina bändi ei saa. Mul oli raha, mul oli kontseptsioon, ootused ja koostööpartnerid, aga mul ei olnud bändi. Mul polnud õrna aimugi, kas sellest üldse midagi välja tuleb ja kas see kamp hakkab tööle,» ütles Kahar.

Sellest on tingitud ka Bandemooniumi punkansambli kohta ebatavaliselt suur koosseis, üheksa inimest. Kui oleks välja valinud näiteks viis inimest, aga neist kolm lähevad mingil hetkel omavahel tülli ja teatavad kuu aega enne lõpukontserti, et ei suuda enam omavahel koostööd teha, oleks Kahar oma projektiga käpuli olnud. Elu näitas, et asi õnnestus suurepäraselt ja vaid üks otsustas loobuda.

Foto: ERR

Bandemooniumi loominguline juht on Uku (rütmikitarr). Tema kirjutatud on ka bändi (hetkel kaks) oma lood. «Žanri valik tuli sellest, et Kaidor organiseeris koostöö maailmakuulsa Eesti metalbändiga Metsatöll ja meie pidime nende lugusid klaverdama. Teiselt poolt olid mul endal varem juba mingid lood ja suund olemas. Praegu on meil kaks oma lugu. Püüdsin alguses [lugude kirjutamisel] bändiga koostööd teha, aga sellest ei tulnud mitte midagi välja. Lõpuks tegin asja ise ära. Keegi ei tulnud lihtsalt kaasa,» kommenteeris Uku loomingulist protsessi.

Seda, millest lood räägivad, ei taha Uku lahti seletada. Siis poleks ju neid mõtet esitada ja lauljatel poleks mingit otstarvet. Küll on ta valmis hea meelega valgustama, mis on sõnum selle bändi tegemise taga: «Igaüks saab muusika tegemisega hakkama. Kui inimene püüab, siis inimene saab. Mingis ulatuses on ikkagi võimalik muusika loomise ja mängimisega tegeleda. Ei määra see, milline see inimene on. Kui ta püüab ja pingutab, siis ka saab.»

Suure kollektiivi ühes rütmis hingama panemine on kunst omaette. «Tuleb vaadata, millega keegi toime tuleb ja millised on nende muusikalise oskused. Vastavalt sellel tuleb inimesed ära paigutada. Kui nad õige instrumendi peal õiget asja teevad, siis on asi ohjas,» rääkis Uku.

Oluline jõud Bandemooniumi taga on juhendaja Vello Saaremägi, uhke põskhabemega noor mees, kes kirjeldab oma põhiülesannet bändiproovide läbi viimises ja nende koordineerimises, et asi väga kaoseks kätte ära ei läheks.

«Võti on selles, et tuleb julgelt erilisi inimesi kaasata ja olla järjepidev, sest tihtipeale jäävad nad oma komforttsooni kinni,» ütles Saaremägi. Neil on oma soovid ja unistused, aga nad ei julge nende poole liikuda. Inimesi vahel hirmutab töötamine erivajadustega inimestega, aga sellest tuleb üle olla. See on väga äge ja hea kogemus. Sa annad palju, aga see nõuab ka palju energiat. See, mis ma Bandemooniumi näol tulemusena olen tagasi saanud, on väga kihvt.»

Paratamatult on bänditegemise aja jooksul mitmeid konflikte tekkinud, aga kordagi pole tekkinud olukorda, kus tekib kiusatus kõik lõpetada. Aja jooksul on omavahelistes suhetes nii mõndagi juhtunud. On olnud armumisi, on olnud armukadedust, ka muid konflikte, mis puudutavad proovis käimist ja oma panuse andmist. Neid lahendab ansambel vestlusringis. Iga bändiliige saab ükshaaval sõna see on tõesti aidanud. Mõningad lahkhelid muidugi jäävad. Projekti lõppedes selgub, kuidas jäävad kestma edasised suhted.

Foto: ERR

«Ma loodan, et vähemalt mingi osa neist jätkab bändi tegemist,» usub Kahar. «Siin on potentsiaali iseseisvalt muusika tegemisega edasi liikuda. Loodan, et Bandemooniumi eeskujul tekib bände juurde. Äkki on kevadel võimalik isegi väike festival korraldada. Tekib traditsioon: meil ongi kord aastas very special bändide kontsert.»

Läinud pühapäeval pildistas fotograaf Kristjan Lepp Bandemooniumi liikmeid oma stuudios. Kommenteerib stilist Ženja Fokin: «Bänd andis mulle raamistiku ette, milles liikuda. Uku tegi äärmiselt vinge ja põhjaliku eeltöö, kirjutades mulle ette, mida võib kasutada ja mida mitte mingil juhul mitte. Ma olen moetööstuse üle kümne aasta töötanud ja esmakordselt saan ma kliendi poolt sellise skripti ette. Väga hea on töötada nii, kui artist teab mida ta tahab.»

Foto: ERR

Pärast fotosessiooni kommenteeris Uku, et koostöö Fokiniga ei olnud edukas. « Kas ka edasi koostööd teeme, on juba Ženja enda teha. Kui õpib oma vigadest ja teeb teine kord paremini, siis on see mõeldav.»

Mis saab siis, kui telesaade on tehtud ja 22. detsembri suur kontsert  Vabal Laval ära olnud? «Huu, siis peamegi vaatama, kas me jätkame ja kuidas,» arvas Uku. «Esialgu on tühi maa. Paljud tahavad bändiga jätkata, aga praegu on see nagu paar kaktust üksikus kõrbes.»

Projekti eestvedaja Kahar on samuti järgmise hooaja poolt. Kui on huvi, tellimus ja raha, siis miks mitte. Kui uus projekt valib oma põhisuunaks samuti pungi, ei välista Kahar päris-punkide kaasamist: las tulevad Villu, Freddy ja räägivad, miks ja mismoodi nad punki panevad.

Ehkki nii idee andja Pertti Kurikka Nimipäivat kui Bandemoonium viljelevad punki, pole see taotluslik. Kahari eesmärk oli, et erilised inimesed saaksid kätte elektrilised instrumendid ja korralikud võimud. «Tahtsin teha inimestega lahedat rockmuusikat – mitte mingit kandle,- triangli- või rütmibändi,» ütles Kahar, kes nüüd julgeks ette võtta muudki. Kui inimesed ütlevad, et soovivad teha folki, olgu siis folkbänd.

Aga saagu mis saab, PKNi moodi Eurovisioonile ei kavatse Bandemoonium iialgi kandideerida. Selles on Uku surmkindel.

Bandemoonium
Inge - laul
Jaan - laul
Raimond - laul/plokkflööt
Uku - rütmkitarr
Kauri Robin - soolokitarr
Ott - basskitarr
Mihkel Johannes - klahvpillid
Andri - digitaalsed efektid
Richard – trummid (elab hetkel Brüsselis, aga Soelas salavestustel, stuudiotöös ja astub üles ka lõppkontserdil 

Esimene «Punk Teraapia» saade ETV eetris laupäeval, 28. novembril kell 19.35
Kontsert Vabal Laval 22. detsembril

Nõuandjad, toetajad ja õpetajad: Metsatöll, Kosmikud (Raivo «Kõmmari» Rätte, basskitarr), Kaire Vilgats. Tolaram Foundation ja figuurnootide õpetaja Ene Järvik. Figuurnootide abil saab muusika tegemist õppida ka inimene, kes pole tavalise noodikirjaga varem kokku puutunud. Nende kohta loe lähemalt siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles