Tähesõdade saaga on tagasi. Oma endises hiilguses, nii nagu esimesele triloogiale kohane. Kuude kaupa küüsi närinud fännide südamelt langes kivi ja põselt heldimuspisar.
Arvustus: tagasipöördumine juurte juurde
21. detsember 2015, 00:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Han Solo (Harrison Ford) esimest korda ekraanile ilmus ja oma ustavale kaaslasele Chewbaccale (Peter Mayhem) ütles: «Chewie, me oleme kodus!», läksid minulgi silmad niiskeks. Üks fänn tunnistas, et on just selle stseeni pärast filmi ametlikku treilerit vaadanud oma 50 korda. Siis lõikas kõnealuse 16-sekundilise stseeni sealt välja ja riputas eraldi Youtube’i, et järgmised 50 vaatamiskorda lihtsamini läheks.
Režissöör J. J. Abrams koos stsenaristide Lawrence Kasdani ja Michael Arndtiga keskenduvad filmis «Jõud tärkab» kolmele teemale. Need on Jõu pimeda ja heleda poole taoistlik tasakaal, impeeriumi ja mässuliste vaheline jõumõõtmine ning Luke Skywalkeri lugu. Starwalkeri galaktilise kärgpere asjadest lähemalt kirjutamine rikuks filmivaataja põnevusmomendi, nii et jäägu see siin tegemata.
Olen seisukohal, et tõeline Star Wars lõppes sel sekundil, kui 1999. aastal ilmus filmis «Star Wars: nähtamatu oht» ekraanile Jar Jar Binks. See suurte kõrvadega supilontrus iseloomustab kõike seda, milleks sai nn teine triloogia ehk esimese triloogia eellugu. (Ma tean, et segane värk, aga nii see Georg Lucase aju siis töötas.) Mulle on räägitud, et filmis «Jõud tärkab» vilksatab ühes kaadris selle vastiku Binksi luukere. Ma esimesel vaatamisel seda ei märganud, aga kui see tõele vastab, siis on kõik ju väga hästi.
Usun, et see, kas fänn peab «õigeks» esimest või teist triloogiat, sõltub tema sünniaastast. Mina sain 15-aastaselt kingiks Ameerikast toodud esimese (1977) filmi põhjal tehtud suure filmiraamatu ja olin müüdud kogu eluks. Filmi enda nägemiseni jäi veel aastaid. Aga need, kelle kujunemisaastad langesid teise triloogia linalejõudmise aega, võivad just seda olulisemaks pidada.
Oma olemuselt on kogu frantsiis üks suur kosmiline muinaslugu. Eepiline. See suur sõna ei tähenda muidugi, et tegemist oleks hea maitsega. Filmid on mõeldud teismelistele ja neile, kes ei häbene tunnistada, et tahavad uskuda muinasjutte.
J. J. Abrams pöördus tagasi juurte juurde. «Jõud tärkab» annab vaatajale palju visuaalseid ja temaatilisi viiteid 1977. aasta filmile «Uus lootus». Soovitan selle enne kinno minekut üle vaadata, äratundmisrõõmu on palju. Samas on need tsitaatkaadrid pandud uude konteksti, nii et mingil juhul ei saa filmi iseenese plagiaadiks pidada.
Filmi tegevus toimub 30 aastat pärast 1983. aastal linastunud filmi «Jedi tagasitulek». Reaalajas on Maa ümber Päikese isegi kaks tiiru rohkem teinud. Han Solo ja printsess Leia Organa (Carrie Fischer) on kui ilusti vananenud abielupaar, kes vaatavad pealt sõgepäiste noorukite tormlemist. Aga need noorukid, saaga uued tegelased, väärivad tähelepanu.
Peategelast Reyd mängib Daisy Ridley ja temas on tõelist staarimaterjali. Inglise päritolu näitlejanna ei ole meile kuigi tuttav, sest on seni üles astunud enamasti teleseriaalides. See on tema esimene suur roll ja kindlasti näeme lähiajal Ridleyt teisteski olulistes filmides.
Uued meestegelased jäävad karismalt Reyle alla. Uus maski ja keebiga pahalane, Darth Vaderi mälestuse kummardaja Kylo Ren mõjub lihtsalt kui üks vinniline ja segaduses emonooruk. Oma legendaarse astmaatikust eelkäija hale vari.
Esimese Ordu rünnakrühmlane Finn (John Boyega), kes tegevuse käigus meelt parandab ja vastupanuliikumise poole üle läheb, saab üsna varsti aru, et naised ja mehed on võrdsed olendid. Naised isegi võrdsemad. Üldse, mis puudutab sugudevahelisi suhteid, siis on «Jõud tärkab» vaieldamatult 21. sajandi film.
On olemas selline asi nagu Bechdeli test (Ameerika karikaturisti Alison Bechdeli järgi), millega mõõdetakse soorollide esitamist kunstiteostes. Selles asjas on seitsmendas filmis kõik korras. Rey tugevast karakterist oli juba juttu. Printsess Leia ei lippa enam ringi bikiinides, nagu orjatüdrukuna «Jedi tagasitulekus», vaid on otsusekindel vastupanuliikumise kindral. Kapten Phasma (Gwendoline Christie) kõrvalosa kujutab võimukat Esimese Ordu komandöri.
Yoda asemel on uues filmi kääbuskasvu müstik Maz Kanata, kelle arvuti abil genereeritud nägu katab Lupita Nyong’o oma. Aga on veel üks tuntud näitleja, kes teeb filmis pisikese kõrvalrolli. See on Daniel Craig, kes astub üles rünnakrühmlasena, aga ma ei ütle, millises stseenis. Guardiani andmetel filmiti Bondi-filmi «Spectre» ja «Jõud tärkab» samal ajal Inglismaal Pinewoodi stuudios ja nii oli Craigil vaid vaja ühelt võtteplatsilt teisele astuda ning ülikond valge turvise vastu vahetada.
Põhiseeria 8. filmi tuleb veel kaks aastat oodata, aga juba 2016. aasta detsembris jõuab kinodesse Han Solo eluga tegelev kõrvallugu esialgse pealkirjaga «Rogue One». Kauges-kauges galaktikas käib taas vilgas tegevus.
«Star Wars: Jõud tärkab» 2015
Lavastaja: J. J. Abrams
Osatäitjad: Harrison Ford, Carrie Fisher, Mark Hamill, Oscar Isaac, Max von Sydow, Domhnall Gleeson, Andy Serkis, John Boyega, Daisy Ridley, Lupita Nyong’o, Adam Driver, Anthony Daniels, Gwendoline Christie, Peter Mayhew, Kenny Baker
Kinodes alates 18. detsembrist