Lummav jäädvustus 19. sajandi eesti talurahvast

Tõnis Liibek
Tõnis Liibek, ajaloolane
:

Viimastel aastatel on Eesti fotograafia ajalugu saanud üha selgemaks, kuid senini leidub fotograafe, kes väärivad põhjalikumat uurimist ja tutvustamist. Üks selline on ka Pärnumaal Randivälja külas sündinud Mihkel Tilk (1859–1890), kes jõudis piltnikuna tegutseda küll vaid väga lühikest aega.

Seda enam väärib esiletõstmist tema looming, mis pärineb suuresti aastatest 1886–1887. Kuigi teada on vaid paarkümmend tema pildistust, on need väga tähelepanuväärsed. Valdavalt kujutavad need eesti talurahvast taluhoovil või põllul ning kuigi tegemist on hoolikalt lavastatud ülesvõtetega, jätavad need üsna loomuliku mulje. Osa fotodest on väga täpselt, mõnel juhul isegi päevase täpsusega dateeritud ning sageli on tuvastatavad ka fotodel kujutatud inimesed, hooned ja paigad.

Tegemist on väga detailirikaste ülesvõtetega, mis pakuvad suurt huvi nii kohalikele kodu-uurijatele kui ka kõigile teistele eestlaste möödaniku eluolust ja materiaalsest kultuurist huvitatutele. Pildistustel näeb peale inimeste lagunevaid taluhooneid, mille katusel troonib aga juba moodne korsten, talurahva tarberiistu ja koduloomi, maastikke ja tegevusi. Näeb talunaisi heina niitmas, poisikesi kala püüdmas, mehi piipu toppimas.

Ateljeeseinte vahelt välja

Eriti tähelepanuväärseks teeb need pildistused asjaolu, et teadaolevalt on tegemist varaseimate ülesvõtetega talurahvast nende loomulikus keskkonnas. Kuigi eesti maarahvast oli pildistatud juba alates 1860. aastate keskpaigast, oli seda peaaegu eranditult tehtud ateljeeseinte vahel. Leidub küll linnatänavate vaateid, kus talumehed juhuslikult pildile on jäänud, kuid puuduvad pildistused talurahvast nende kodupaigas.

Arvatavalt käisid sel ajal maakohtades pildistamas nii Tartu fotograaf Carl Schulz kui ka Reinhold Sachker ja ehk mõni teinegi, kuid nende säilinud loomingu hulgas pole selle kohta kuigi palju näiteid. 1860. ja 1870. aastatest on küll pildistusi talurahva laulu- ja mängukooridest, maakoolide õpetajatest ja vallaametnikest, kuid need kõik on tehtud samuti ateljeeseinte vahel.

Olukord hakkas aeglaselt muutuma alles 1880. aastatel, kui fotograafid avasid Eesti väikekohtades esimesed ateljeed ning tegevust alustasid esimesed amatöörfotograafid. Mihkel Tilk muretses endale pildistamise õiguse 1886. aastal ja asus kohe aktiivselt asja kallale. Kui tavapäraselt teenis fotograaf endale elatist eelkõige ateljeefotode tegemisega, siis Tilgalt ei ole säilinud peaaegu ühtegi ateljeepildistust. Selle asemel keskendus ta välisvõtete tegemisele, mis oli juba tehniliselt oluliselt keerulisem.

Paari aasta vältel sündisid lummavad ja kunstiliselt kõrgel tasemel pildistused Tori kandi inimestest, hoonetest ja maastikest. Peale talurahva on Mihkel Tilk jäädvustanud fotole ka iseennast, kohalikke õpilasi, mõisahooneid ja -rahvast ning ka põllumajandusnäitust Pärnus. Viimase kohta käiv foto on tagantjärele dateeritud küll aastaga 1877, kuid selle ajamääratluse õigsus on mõnevõrra kaheldav.

Igal juhul võib Mihkel Tilka tema väheste säilinud pildistuste põhjal pidada väga lootustandvaks nooreks piltnikuks, kes väärinuks eesti fotograafiaajaloos kohta Heinrich Tiidermanni ja Johannes Pääsukese kõrval, kui saatuslik kopsuhaigus poleks juba 1890. aastal tema eluteed lõpetanud.

Vähe, aga kõnekad

Alles 1890. aastatel muutus maal pildistamine mõnevõrra levinumaks. Nõnda muretses fotoaparaadi endale Tartus tegutsenud Õpetatud Eesti Selts ning seda kasutasid oma vanavarakogumise retkedel nii Oskar Kallas kui ka Evald Allas. Energiliselt asus 1890. aastatel talurahva töid ja tegemisi jäädvustama Tallinna fotograaf Heinrich Tiidermann, kes koondas oma tööde paremiku «Estonica» albumitesse.

Huvitav on aga märkida, et veel 1890. aastatel leidus Eestis paiku, kus ei olnud varem fotoaparaati nähtud ja kardeti ennast pildistada lasta.

Tuntud nukufilmimeistri Mait Laasi koostatud Mihkel Tilga fotonäitus väärib igakülgset tunnustust. Tegemist on küll arvuliselt väikese väljapanekuga, kuid esitatud fotod on väga kõnekad ning näituse saatetekst tugineb põhjalikule uurimistööle. Eraldi esiletõstmist väärib asjaolu, et näitus avati Tori rahvamajas, mis asub fotograafi kodukandis. Ajal, mil kultuurielu koondub aina enam linnadesse, tuleb hinnata püüet elavdada seda ka väikekohtades.

21. jaanuarist on Mihkel Tilga fotonäitus väljas Tallinna Linnateatris

Näitus

«Kunstnik sisemise valguse ja kaameraga aastast 1887»

Avatud 19. jaanuarini Tori rahvamajas

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadmihkel tilk
Samal teemal
Flow festival
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Elu24Kõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE