NO99 uus lavastus: kõik on siiski mõttetu

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vana kloun (Marika Vaarik) armastab mune, ka kurva klouni (Rasmus Kaljujärv) omi.
Vana kloun (Marika Vaarik) armastab mune, ka kurva klouni (Rasmus Kaljujärv) omi. Foto: Tiit Ojasoo

Ene-Liis Semperi lavastus «El Dorado: klounide hävitusretk» on mõtteline järg NO99 lavastusele «Kõnts». Visuaalselt võimas lavastus räägib õõvastavast tühjusest, ängist, valust... mõttetusest, mis inimesi igapäevaselt kannustab pürgima ja püüdlema kuldse sädeluse poole.

NO99 lavale ehitatud pöördlava tiirleb, kuus klouni tormavad üksteise võidu kuhugi, astudes asjadest üle, komistades ning tassides-vedades-tarides kaasa oma maailma. End ületades, viimast jõuraasu kokku võttes ei loobuta vanast madratsist, lauajupist, relvadest poekärus, ämbrist – väärtuslikust prahist.

Kes nad on ja mida nad teevad? Neile küsimustele on sadu vastuseid. Klounide hävitusretkes pole valesid tõlgendusi. On vaid üks suur kannatus ja rabelemine lõpu poole, tuleviku, saalist pääsemise ning unistuste El Dorado poole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles