Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Muusika-aasta 2015: maestrote juubelid ja eestlaste edu maailmalavadel

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Veljo Tormise 85. sünnipäeva pidustuste üheks tipphetkeks oli Peeter Jalaka lavastus "Sünnisõnad". | FOTO: Mihkel Maripuu

Muusikasõbrale on kõik aastad muusika-aastad, aga 2015 oli seda veel enam, sest kandis kultuuriministeeriumi ametlikul eestvõttel austavat muusika-aasta nimetust. Rohkete kontsertide ja festivalide kõrval, mis oleks ka ilma selle nimetuseta niigi toimunud, leidis aset väikesi märkamisi ja sündmusi, mis viisid muusikateema raamidest välja, laiemale kõlapinnale.

Maestro küünlasuitsus. Arvo pärt on juubvelitordilt küünlad ära puhunud | FOTO: Eero Vabamägi
Paavo Järvi pälvis muu hulgas 2015 Euroopa tähtsaimate klassikaajakirjade Gramophone`i ning Diapasone`i aasta artisti auhinna | FOTO: Mihkel Maripuu

Ettevõtmise projektijuhi Kristel Üksvärava innukas ja fantaasiarikas töö kandis vilja. Suurt tähelepanu said näiteks muusikute lauldud teadaanded Tallinna lennujaamas. Inimesi üllatasid pakiautomaatidesse puistatud kontserdipiletid. Iga Eestis sündinud laps sai kingituseks oma esimese pilli, vesilinnuvile, ning kõiki uusi ilmakodanikke oodati oma häälega osalema muusika-aasta lõpetamisel esitatud «Beebisümfoonias». Toimus muusikataustavaba päev kaubanduskeskuses ning hulk raadio- ja telesaateid oli muusika-aasta lainel.

Rahvusvahelist muusikapäeva tähistati 1. oktoobril lopsakamalt kui eales varem, korraldati sadu väiksemaid ja suuremaid kontserte või muusikalisi sutsakaid kogu Eestis ning isegi Eesti kohal õhus. Reeglist hälbivaid muusikasündmusi kajastab ajakirjandus meelsasti – ja millest räägitakse meedias, see saavutab lõpuks kõlapinna. Näiteks uudis lennuki pardal peetavast kontserdist või klaveri mängimisest helikopteris kõlab intellektuaalselt põnevalt, ehkki pakub otsest kontakti vaid väga vähestele kuulajatele. Kujutlus sündmusest on suurem kui asi ise.

Muusika-aasta trikid täitsid eesmärgi, muusika saigi palju tähelepanu. Klassikaraadio kokkuvõttesaates «Muusikaelamus» väitis mitu osalejat, et nende kodulinnas oli aastal 2015 muusikasündmusi rohkem kui eales varem, ehkki statistiliselt võis kontserte olla sama palju kui eelmistel aastatel. Teema-aasta kaalukusse lisasid oma panuse suurte heliloojate Arvo Pärdi ja Veljo Tormise juubelipidustused.

Arvo Pärdi 80 tähistamine oli mullu üks dominante kogu maailma muusikaelus. Tore oleks mõelda, et kõige selle keskpunkt asus Eestis. Festivalil «Pärdi päevad» esitati muusikat heliloojale suurelt nime teinud heliplaatidelt, mida kaunistab plaadifirma ECM Records märk. Kuulajani jõudis enamik Pärdi suurteoseid. Noblessneri Valukojas ja Tallinna kirikutes trügis festivalipäevadel tihedalt publikut. Aasta suursündmus, Robert Wilsoni lavastatud «Aadama passioon» ei jätnud kedagi ükskõikseks. Fakt, et maailmanimega lavastaja töötab Eestis, on juba iseenesest ajalukku kinnituv sündmus ja lavastus tekitas oodatult elevust, mis pole senini vaibunud.

Põrkus arvamusi Wilsoni nägemuse kohta Pärdi muusikast ja selle vastavusest publiku erinevatele ootustele. Arutati lavastuse vormi ja visuaalset temperatuuri, uuriti peaosalise ülikonda, aga vaagiti ka etenduse piletihinda ja sündmuse eelarvet. «Aadama passioon» elab oma elu edasi Saksa firma Accentus Musicus, ETV ja Eesti Kontserdi ühistööna valminud videofilmis ja dokumentaalis «Kaotatud paradiis» ning jõuab peale teleekraanide tõenäoselt ka muu maailma lavadele.

Arvo Pärdi juubel küündis Eestis väga paljude inimesteni. Raadio laululaste heliplaadi «Lapsepõlve lood» esitluskontserdil sai iga soovija omandada väärtusliku reliikvia, sest helilooja jagas lahkesti autogramme koos südamliku pühendusega perekonna noorimatele. Kinno ja teleekraanidele jõudis uus Dorian Supini film «Kui ma kõik kaotan», kus on portreteeritud Arvo Pärdi mõtterännakuid ja mõtisklusi oma arhiivi läbitöötamisel, samuti erksaid hetki pereringis. Arvo Pärdi kohalolek ja tema haaravad mõtted loomingust ja inimlikust olemisest innustavad paljusid otsima muusikaga sügavamat kontakti.

Veljo Tormise 85. sünnipäeva tähistamise tipphetk oli muusikaline etendus «Sünnisõnad», mille seadis lavale Peeter Jalakas. Talle oli see juba neljas pöördumine Tormise Eesti arhetüüpi väljendavate teoste poole, kuid kunagist «Eesti ballaadide» võimast elamust ei ole lihtne ületada. Kripeldama jäi ka tõdemus, et Eestis on puudu Tormise loomingut mitmetahuliselt ja suure joonega tähistavast muusikafestivalist, tõelisest Tormise-pidustusest. Mulluse Tormise-aasta üllataja oli aga ansambel Estonian Voices «Ingerimaa õhtutest» inspireeritud kavaga «Liilee ja lailee» festivalil Sügisjazz.

Eesti muusikud säravad maailmalavadel. Paavo Järvi on tõusnud maailma mõjukaimate dirigentide hulka ning uudiseid tema edust on alati vaimustav kuulda. Järvi pälvis 2015. aastal Euroopa tähtsaimate klassikaajakirjade Gramophone’i ning Diapasone’i aasta artisti auhinna, juhatas Pariisi uhke kontserdimaja avakontserti ning dirigeeris tähelepanu tõmmates mitmel pool maailmas Arvo Pärdi juubelikontserte.

Kodupubliku rõõmuks toimub tema kunstilisel juhtimisel Eesti muusikasuve tähtsündmus Pärnu festival, mille festivaliorkestris mängivad tippmuusikud koos eesti noortega. Noorem vend Kristjan Järvi jätkab Leipzigis Saksamaa vanima raadioorkestri, MDRi sümfooniaorkestri peadirigendina ja tal on seal projekte, mis heas mõttes lõhuvad klassikakontsertide piire. Neeme Järvit näeb-kuuleb ka Eestis järjest sagedamini...

Kui Järvid tulevad vahetevahel siia Eestisse, siis on ka hulk niisuguseid muusikuid, kes käivad siit ära, mujal kontserte andmas. Tooni annavad dirigendid: Andres Mustonen, Olari Elts, Anu Tali, Risto Joost. Muidugi Tõnu Kaljuste. Aina pikeneb nimekiri Eesti lauljatest, kes teevad kandvaid rolle Euroopa teatrimajades: Ain Anger, Mati Turi, Lauri Vasar, Kai Rüütel, Alfia Kamalova ja paljud teised. Eesti publik tahaks neid kodulavadel sagedamini näha.

Ja talendid tulevadki lõpuks välismaalt koju! ERSO uueks kontsertmeistriks sai särav noor viiuldaja Triin Ruubel, kes õppis Saksamaal ja omandas kogemusi mitmes Euroopa orkestris. Ruubel tegi solistina lummava esituse Jean Sibeliuse viiulikontserdis ning tõi koos Tallinna Kammerorkestriga esiettekandele noore helilooja Liisa Hirschi teose «Ascending… Descending». Just selle hetke salvestusega saavutas Liisa Hirsch Tallinnas rahvusvahelisel heliloojate rostrumil viienda koha. Veel üks meie helilooja kerkis suuremale pildile.

Jaan-Eik Tulve juhatusel mööda maailma tiirutav ansambel Vox Clamantis on praegu kõrgvormis ja lõppenud aastal oli iga nende kontsert kuulajatele suur elamus. Eesti Rahvusmeeskoor on Mikk Üleoja juhtimisel tõusuteel, ERSO annab kontserte täissaalidele.

Eesti heliloojate liit tähistas 90. sünnipäeva kontserdisarjaga. Uue hingamise said Eesti Muusika Päevad ning fantaasiarohkete ettevõtmiste kaudu tuli eesti muusikat kuulama rohkem publikut kui kunagi varem. Eesti heliloojatel on aina rohkem kontakte ja tellimusi välismaal. Rikas loominguaasta oli Tõnu Kõrvitsal. Tema uus suurteos «Lageda laulud» lummas publikut ja kriitikuid ning Eesti Rahvusringhäälingult pälvis Kõrvits aasta muusiku aunimetuse.

Muusikaelus täitusid veel mõned ootused. Üle 28 aasta peeti Eestis taas keelpillimängijate konkurss. Loodi Eesti Pillifond, mis annab parimatele muusikutele võimaluse musitseerida väärtinstrumentidel. Mitu kontserdisaali sai uhiuue kõrgklassist kontsertklaveri. Samas on Eesti muusikute alma mater, muusika- ja teatriakadeemia senini vaeslapse osas, ilma hädavajaliku kontserdisaalita.

Kindlasti ei saa muusika-aastast kokkuvõtet tehes jätta mainimata Tõnu Kaljuste nime. Just Kaljuste taktikepi all kerkisid kõrgusse ka Arvo Pärdi tähtpäeva pidustused ja tema andis kõla Tormise-aastale. Näis, nagu oleks ta olnud kohal kõikjal, kus muusika kaalukus avaldas muljet või vajati kedagi, kes juhiks vägesid.

Oli ilus ja toimekas muusika-aasta. Nii see võikski olla ka edaspidi ja minna aina paremaks.

Tagasi üles