Eile 69-aastaseks saanud salapärase David Bowie 25. sooloalbum on üks tema pika karjääri julgemaid ja eksperimenteerivamaid, peenekoeliselt käre ja käredalt peenekoeline meistriteos. Eks ajal ning tulevikul ole oma sõna öelda, aga «Blackstar» on täiesti ekvivalentne Bowie paremikuga, näiteks Berliini triloogiaga.
Tehniliselt võttes ei olnud eelmine elumärk pikalt madalat profiili hoidnud David Bowielt mitte kolme aasta eest võrdlemisi ootamatult ilmunud album «The Next Day», vaid mullu Record Store Days samuti võrdlemisi ootamatult ilmunud singel «Sue» (leidub ka siin plaadil). Kui elukestva kameeleonistaatusega Bowie kaubamärgiks ongi ebatüüpilisus, siis «Sue» oli kaunikesti ebatüüpiline isegi tema enda standardite järgi. See oli nimelt üsna stiilipuhas avangarddžäss, küllaltki neurootiline ja mitte ülemäära kuulajasõbralik.