Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Leige verepulmamuusika

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
The Hateful Eight Soundtrack | FOTO: Kuvatõmmis

Ennio Morricone

The Hateful Eight Soundtrack

Decca Classic

Hinne: 2

Ennio Morricone muusika oli üks keskseid peategelasi kuuekümnendate keskpaiga aegumatutes spaghetti-vesternites, mis tõid põhimõttelised muutused žanri kui sellisesse. Nii nagu kaader kaadri haaval filigraanselt komponeeritud film ise, oli ka muusika sekundhaaval paika pandud. Morricone trumbiks oli traditsiooniline orkestreering koos uudse lähenemisega. Tarantino uue toreda ja verest nõretava kriminullvesterni heliriba oli Morriconele üle pikkade aastate võimalus jälle selles žanris tegutseda. Sai äsja ka Kuldgloobuse parima soundtrack’i eest.

Tõsi, tänavune Kuldgloobuste jagamine oli üldse kuidagi pentsik. Matt Damon oli «Marslases» kindlasti naeruväärne, kuid miks siis kohe parima komöödianäitleja priis? Ja Lady Gaga parima kõrvalosa eest...?

Vanameister Morricone helid ei hakka pildist lahutatuna lihtsalt tööle. Pole pinget, pole püssirohtu. Igav. Kui palju on Morricone helindatud filme, kus huvitavamad on need palad, mis pole tulnud tema sulest? «The Hateful Eighti» heliriba tipphetked on Jennifer Jason Leigh’ kehastatud tšikk-kriminaali ballaad «Jim Jones At Botany Bay» ja The White Stripesi «Apple Blossom». Morricone jookseb iseenda poolt kõrgeks aetud standardite alt läbi, kuulu järgi olnudki tegu sahtlipõhja kogunenud materjaliga.

Tagasi üles