Mis on saanud romantilisest kirest ihade kiire rahuldamise ajastul?

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minna Hint
Minna Hint Foto: Anna-Stina Treumund

Tallinna Kunstihoones avatakse reedel, 22. jaanuaril näitus pealkirjaga "Kõik kirjad on armastuskirjad". Rahvusvaheliselt tuntud kunstnikud uurivad, mis on saanud romantilisest kirest ihade kiire rahuldamise ajastul. Näituse kuraator on eelkõige kunstnikuna tuntud Marge Monko.

Kaasaegses kunstis ei ole armastus levinud teema. Näitus toob vaatajateni mitmekesise valiku töid, mis lähenevad armastusele erinevate nurkade alt, läbi arhitektuuri, reklaami, kujutava kunsti, kirjanduse, filmikunsti, muusika, majanduse ja poliitika. Sõna „armastuskiri” toimib siin pigem metafoorina erinevate pöördumiste ja loomeaktide tähistamiseks. Näituse pealkiri lähtub Ameerika kirjaniku ja filmitegija Chris Krausi autobiograafilisest romaanist „I Love Dick” (1997), mille peategelane leiab ennast läbi armastuskirjade kirjutamise.

Kunstnikud avaldavad teostes oma tundeid iidolitele ja kolleegidele, saamata sageli vastust. Vaataja näeb väga erineva taustaga kunstnike interpretatsioone armastuse ja kirega seotud teemadest. Teoste ühiseks nimetajaks on sensuaalsus, mis ilmneb kujutistes, sõnades ja esteetikas väljapeetult.

Näituse on kureerinud kunstnik Marge Monko, keda viimastel aastatel on oma loomingus huvitanud romantilise diskursuse ja dekoratiivkunsti vahelised seosed. Viimase kahe aasta jooksul Belgias HISKis residentuuris viibides oli tal võimalik jälgida lähedalt kolleegide loomingut, mida on võimalik tõlgendada just romantilisest vaatenurgast.

Armastust võib sellel näitusel vaadatagi kui suhtlust. Marge Monko: „Armastus on kommunikatsioon, see toimub suhtes teisega, kuid neid suhtlemise viise on erinevaid. Lisaks armastusele on esil ka armastuse puudumine, kuid see ei ole traagiline, vaid Chris Krausi eeskujul ümber pööratud, luues intellektuaalseid kiindumussuhteid reaalsete asemel.“

Näitusel on esindatud eri põlvkondadest pärit loojad, rahvusvahelist tuntust koguvad kunstnikud Belgiast, Saksamaalt ja Eestist, Gerard Byrne Iirimaalt ja Heman Chong Sigapurist, kes mõlemad on esindanud oma riiki Veneetsia biennalil. Lisaks Minna Hindile, Anna-Stina Treumundile ja Johnson&Johnsonile on võimalik näha ka meie seast juba lahkunud omanäolise skulptori Anu Põdra töid Tartu Kunstimuuseumi kogust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles