Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jaan Poska kompendium pildis ja sõnas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jaan Poska - Tartu rahu sepistaja. | FOTO: Kaader filmist

Tartu rahu aastapäevaks valmis TLÜ professoril Peeter Järvelaiul ja filmimehel Toomas Lepal pikk dokumentaal selle rahu peamisest sepistajast, filmis Poska gümnaasiumi õpilase poolt Eesti riigi ristiisaks kutsutud Jaan Poskast.

See on tõepoolest sõnas ja pildis kokkuvõte nii Eesti kui ka Tallinna ajaloos erakordset rolli etendanud isiku elust ning tegudest – oma ülevaatlikkusega sobib seda näidata ka koolides ajaloo- või kodanikuõpetuse tunnis.

Järvelaid ise on sõnastanud Poska missiooni nii: «Kui parafraseerida Tammsaaret, siis Poska ajas Saksa seltsis vene keeles Eesti asja. Ta ei suhelnud ainult venelaste seltskonnas, kuhu ta õigeusklikuna väga hästi sobis, ta suhtles ka sakslastega, tema tegevus eestlasena ühendas erinevaid kogukondi ja viis Eesti riikluse tekkeni.»

Filmis hargnevad ja põimuvad mitu lugu: Poska enda elulugu, tema järeltulijate lood, Poska diplomaadi ja riigimehe ning advokaadina. Sellele vastavalt «rakendub» ka esinejate-kõnelejate ring, mis ulatub mitmekümne inimeseni. Erilise väärtusega on intervjuud Poska järeltulijate suguvõsaga Rootsis.

Poska energilisust ja sihikindlust jagus vahest enim tema tütrele Vera Poska-Grünthalile, kes paguluses asutas ajakirja Triinu ja oli tegev naisorganisatsioonis. Ta oli inimene, kelle üleskutsetele, palvetele, küsimistele oli võimatu eitavalt vastata.

Intervjuude kõrval näeme filmis ka kohti, mis säilitavad Poska mälestust. Nendeks on Laiuse põhikool, Tartu Jaan Poska gümnaasium ning Jaan Poska kodumaja, üks Tallinna linnaresidentse, mis on nüüd eeskujulikult restaureeritud.

Liigutav episood filmis on Poskade suguliini jätkava Helin-Mari Arderi ning Poska-nimelise lasteaia laste ühislaulmine. Episoodide vahele mahub ka Kadriorus äsja avatud Jaan Poska monumendi valmimise lugu.

Poska-kompendiumi raamistab tervikuks filmi algul näitleja-Poska öeldu («Täna otsustab Eesti ise esimest korda oma tulevikusaatuse») ning filmi lõpus, pärast Tartu rahu sõlmimist Poskale kõige rohkem hinge läinud vana naise sõnad: «Jumal õnnistagu teid... te päästsite meie pojad.»

Seda Poskale osaks saanud jumala õnnistust on nüüd Eestilegi mitukümmend aastat jagunud.

UUS DOKUMENTAALFILM

«Jaan Poska»

Stsenaristid Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp, režissöör Toomas Lepp, operaator Peeter Ülevain

Videomeedia 2016

Esilinastus 23. jaanuaril Jaan Poska sünnikohas Laiusel

Tagasi üles