Interaktiivne! Nüganen avab Linnateatri lavataguseid saladusi1

Heili Sibrits kultuuritoimetuse juhataja, 
Sander Ilvest foto- ja videoreporter

Täna tähistab Tallinna Linnateater 50. sünnipäeva. Palju õnne!

Tegime Linnateatrist videomängu! Kliki hiirekursoriga nooltel, avasta Linnateatrit ja kuula, mida Elmo Nüganen selle kohta räägib. Pildil saad ringi vaadata seda kursoriga lohistades või klaviatuuri nooleklahve kasutades. 

;

Tallinna Linnateater koosneb 16 omavahel ühendatud keskaegsest majast. See ainulaadne hoonetekompleks peidab endas kõike teatritegemiseks vajalikku: kaasaegseid mängusaale, töökodasid, publikuruume, kontoriruume, kohvikut, restorani ja palju muud. Mis toimub aga neis ruumides, kuhu tavaliselt teatrikülastajal pääsu pole, seda näitab Postimehe lugejatele tehtud ekskursioonil peanäitejuht Elmo Nüganen.

Linnateater: Esimene ruum
Allikas: Postimees

Mis toimub 15 minutit enne «Krabati» etendust lava taga? Kui tihti käivad näitlejad saunas ja kus asub Tallinna Linnateatri saun. Lisaks näitab Elmo Nüganen, kust tema käib Põrgulava etendusi  ja etendusele tulevaid inimesi piilumas.

Linnateater: Saun
Allikas: Postimees

Kurikuulus tahvel, kust legendi kohaselt saavad näitlejad teada oma uued rollid.  Elmo Nüganeni kinnitusel õpib uus inimene Tallina Linnateatri majades orienteeruma umbes kahe kuuga. «Siis ei ole enam vaja mõelda, et kuidas ühest kohast teise kõige lühemat teed pidi jõuab.»

Linnateater: Käskirjade sein
Allikas: Postimees

Elmo Nüganen piilub Kalju Orro garderoobi ja avastab, et see on liiga korras. Kellega Kalju Orro jagab garderdoobi ja kui tihti ta vahetab fotonäitust ses pisikeses ja hubases gardeoobis, seda saab teada videost. 

Linnateater: Garderoob
Allikas: Postimees

Tallinna Linnateatri grimmituba, kus selgub, et näitlejatele on grimm juba tehtud ja alnud on.....

Linnateater: Grimm
Allikas: Postimees

Järgnevast  videost saab teada, miiks Elmo Nüganeni arvates Tallinna Linnateatri Taevalava, mis ainsana on ehitatud teatrisaaliks, toolid ei ole head. 

Linnateater: Taevalava
Allikas: Postimees

Elmo Nüganen räägib loo, kuidas ehitusmehed seifi jaoks seina auku raiusid ning avastasid väärtusliku leiu. 

Linnateater: Seif
Allikas: Postimees

Linnateatri kohvik oli algselt mõeldud ainult teatri töötajatele.

Linnateater: Kohvik
Allikas: Postimees

Linnateatri suur saladus ja uus unistus!

Linnateater: "Spordisaal"
Allikas: Postimees

 

Tallinna Linnateatri ajalugu  

1965. aasta 13. augustil moodustati ENSV Kultuuriministeeriumi käskkirjaga Eesti Riiklik Noorsooteater. Uue teatri peanäitejuhiks sai Voldemar Panso, direktoriks Eino Laks, peakunstnikuks Mari-Liis Küla. Näitetrupi tuumiku moodustas TRK lavakunstikateedri II lend, kelle diplomilavastustest jäävad kindlalt teatrilukku muusikal «West Side'i lugu» (lavastaja Vello Rummo) ning «tubateatri» sündi tähistanud «Tagasi Metuusala juurde» (lavastaja Voldemar Panso). Teatri asutajaliikmed olid: Luule Laanet (Komissarov), Tõnu Tamm, Anni Viiding (Kreem), Milvi Jõe (Jürgenson), Tõnu Mikiver, Helgi Ilo, Rudolf Allabert, Viiu Härm, Anne Tanner (Tuuling), Marje Mihhailova (Metsur), Liina Orlova, Iivi Lepik, Viivi Rändsaar (Dikson), Tõnu Mikk, Karin Karm, Mauri Raus, Margus Tuuling, Uno Vark, Kalev Tammin, Peep Seppik ja Enn Kraam. I lennu lõpetanutest liitusid uue teatriga Mikk Mikiver ja Jaan Saul, vanematest näitlejatest Jüri Järvet, Ants Eskola, Olev Eskola, Heino Mandri, Karl Kalkun, Lisl Lindau, Linda Rummo ja Silvia Laidla. 

Esialgu tuli läbi ajada ilma oma teatrisaalita. Kollektiivi avakoosolek toimus teatrile kontori- ja prooviruumideks eraldatud majas Lai 23, esimesed lavastused (üliõpilaste diplomitööde baasil sündinud «Programm nr. 1: «Kalevipojast» kassetini» ja «Programm nr. 2: 19. sajandi aarded») valmisid ringreisietendustena. 

1966. aastast alates sai Noorsooteatri pealavaks J. Tombi nimelise kultuuripalee suur saal Salme tänaval. 13. veebruaril toimus seal teatri ametlik avamine lavastusega «Otsustage meie üle, inimesed!» (autorid A. Andrejev ja M. Mikiver, lavastajad Jaan Saul ja Rein Olmaru). Samal aastal tõi Voldemar Panso lavale J. Verne'i / P. Kohouti «80 päevaga ümber maailma» ja J. Kilty «Armsa luiskaja» (peaosades Linda Rummo ja Ants Eskola), mis võitsid uuele teatrile kohe tohutu populaarsuse. 

Kui Voldemar Panso asus 1970. aastal juhtima Eesti Draamateatrit, võttis tema ameti üle Panso õpilane ja järgija Mikk Mikiver, kelle esimeseks lavastuseks peanäitejuhina sai A. Milleri «Proovireisija surm» Heino Mandriga peaosas.

1974 lahkus Mikiver Eesti Draamateatrisse ja teatrijuhiks sai tugeva sotsiaalse närviga Kalju Komissarov. Tema esimene lavastus peanäitejuhina – A. Manni „Protsess", kuhu oli kaasatud ka ansambel «Ruja» – lõi laineid kui ennenägematu ja revolutsiooniline. 

1975. aastal avati Lai 23 teisel korrusel teatri Väike saal Tõnu Tamme lavastatud luulekavaga «Aasal õitseb mahlakann». 70ndate aastate teise poolde jäävad ka S. Becketti «Godot'd oodates» Lembit Petersoni lavastuses ja teatri esimene vabaõhulavastus, Molière'i «Naeruväärsed eputised» Dominiiklaste kloostri õuel (lavastaja Kalju Komissarov). 

1983. aastal avati keldris asuv Kaminasaal Mati Undi lavastusega «Lilled Algernonile». Noorsooteatrile otsiti korralikke ruume kogu vanalinnast, kuid ajapikku hakkasid teatrijuhtide ja arhitektide-nõuandjate mõtted käima Lai 23 vahetus naabruses paiknevate teiste IX kvartali hoonete ning siseõue ümber. 26. veebruaril 1983 kinnitatigi Tallinna Täitevkomitees otsus rajada sinna Noorsooteatri suur saal, mis pidi valmima teatri 25. sünnipäevaks aastal 1990.

1986. aastal asus Kalju Komissarov juhtima Lavakunstikateedrit ja teatris võttis ohjad enda kätte Rudolf Allabert, kelle esimeseks lavastuseks peanäitejuhina oli J. Kaplinski «Neljakuningapäev». 

1987 valmis arhitekt Kalle Rõõmuse projekt uuest teatrimajast «Interklubi» nime all. Ajakirjanduses ja muinsuskaitsjate hulgas algas avalik arutelu – poolt ja vastu. 9. märtsil otsustas Eesti NSV Ministrite Nõukogu, et ENSV Riikliku Noorsooteatri Tallinna vanalinna IX kvartalisse püstitamise otsus on põhjendatud. 13. veebruaril 1989 sõlmiti Moskvas leping Poola firma «Budimex» ja Sojuzvešstroi vahel «Interklubi» ehitamiseks Tallinna vanalinna IX kvartalisse. Alustati trafoalajaama ehitamist (Aida 7) ning majade Lai 19 / Aida 2 ja Lai 21 restaureerimist. 8. juunil 1990 toimus pidulik nurgakivipanek Noorsooteatri uuele hoonele, mis pidi valmima 1992. aastaks ning esimene etendus uues majas kavatseti anda aastal 1994. 5. oktoobril 1991 laekus Moskvast Väliskaubanduse ministri asetäitja A. I. Katšalovi allkirjaga kiri, kus öeldi, et nendepoolne rahastamine lõpeb ja ehitus tuleb kinni maksta omast taskust. Aasta lõpul katkestas „Budimex" ehitustööd IX kvartalis. 

1992 võeti kasutusele Pööningusaal (praegune Taevalava), mille avalooks oli H. Mankelli «Lollprints» Madis Kalmeti lavastuses. 

Sama aasta juulis lahkus Rudolf Allabert teatrijuhi kohalt ja peanäitejuhiks asus Elmo Nüganen, kelle esimeseks lavastuseks siin oli W. Shakespeare'i «Romeo ja Julia» Lai 23 maja Dieles. 27. märtsil 1994 kirjutasid Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Vähi ja teatri direktor Raivo Põldmaa alla Noorsooteatri põhivarade Tallinna linnale üleandmise aktile. Noorsooteatrist sai Tallinna Linnateater.

1995 etendus Lavaaugus Elmo Nüganeni vabaõhutükk A. Dumas' «Kolmest musketärist». Lavastus saavutas hiigelmenu ja seda mängiti kolm suve järjest. 1997 avati Põrgulava Adolf Šapiro lavastusega «Kolmekrossiooper». 26. märtsil 1999 võttis teatrirahvas pidulikult enda kätte renoveeritud hoonetekompleksi Lai 19 / Aida 2 ja Lai 21. Sama aasta oktoobris avati Kammersaal Eero Spriidi lavastusega «Hall mees» ja detsembris Taevalava Elmo Nüganeni lavastusega William Shakespeare'i «Hamletist». 

Kevadel 2003 võttis Linnateater kasutusele ajaloolise Hobuveski Laia tänava lõpus, avalooks oli Jaanus Rohumaa luulelavastus «Mandragora». Sama aasta sügisel valmis esimene teatritükk ka Köismäe tornis – Eva Klemetsi lavastus «Et keegi mind valvaks». 

Sügisel 2004 avas teater taas aastapäevad remondis olnud Väikese saali. Saali välisilme oluliselt ei muutunud, kuid juurde tuli uusi võimalusi teatritegemiseks. Väikese saali kohal ehitati välja katusealune korrus, mis andis juurde palju lavatehnilisi võimalusi. Välja vahetati ka heli- ja valguspark ning saal sai uued istmed. Remondi ajal kasutati teatritegemiseks Lai 25 hoones asuvat Ajutist saali, mis hiljem võeti kasutusele proovisaalina. 

Kuigi 21. sajandi alguseks oli Linnateatri kasutada mitmeid eriilmelisi kammerlikke mängupaiku, oli endiselt täitumata unistus suurest saalist. Kuna 1987. aastal valminud projekt ei olnud enam muinsuskaitseliselt ja ehitusmahtudelt sobiv, kuulutas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna Linnateatriga 2003. aastal välja uue arhitektuurse ideekavandi võistluse, mille eesmärgiks oli leida lahendus 400-kohalise teatrisaali ehitamiseks Linnateatri siseõue ja viia lõpule omal ajal pooleli jäänud IX kvartali kompleksne taastamine. Ideekonkursi võitjaks kuulutati arhitektuuristuudio Siim ja Kreis võistlustöö «Veepealne osa». Aprillis 2006 allkirjastasid Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Tallinna Linnateater kokkuleppe Tallinna Linnateatri kauaoodatud uue hoone ehitamiseks, mis pidi valmima aastaks 2010, et avada teatri suur saal aastaks 2011, mil Tallinnal on au olla üks kahest Euroopa kultuuripealinnast. Ehitus pidi algama 2008. aasta kevadel, kuid lükkus seoses rahastamisprobleemidega edasi. Sama aasta sügiseks selgus, et hoolimata antud lubadustest ja ettevalmistustöödesse paigutatud 32 miljoni krooni suurustest investeeringutest tühistas Tallinna linn Linnateatri suure saali ehituse rahastamiskava ning ehitus jäi taas kord ära. 2009. aasta kevadeks taastas Linnateater ehituse ettevalmistusprotsessi käigus demonteeritud Põrgulava ning jätkab oma loomingulist tegevust olemasolevates mängupaikades. 

Allikas: Tallinna Linnateater

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadants eskolaElmo NüganenJaanus RohumaaKalju KomissarovKalju OrroLinda Rummomikk mikiverRudolf Allaberttallinna linnateaterVello Rummovoldemar pansowilliam shakespeare
Samal teemal
alice peeglitagusel maal
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Cannes´i filmifestival sai läbi
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Elu24Kõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE