Ühtegi olulist hoonet ei tohiks ehitada arhitektuurikonkursita

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Insener-tehnilises mõttes on ainuüksi ERM-i hoone peasissekäigu kohal kõrguv varikatus vaatamisväärsus. Sellel on pinda rohkem kui näiteks Tartu laululava kaarel.
Insener-tehnilises mõttes on ainuüksi ERM-i hoone peasissekäigu kohal kõrguv varikatus vaatamisväärsus. Sellel on pinda rohkem kui näiteks Tartu laululava kaarel. Foto: Rannar Raba

Kultuuriminister Indrek Saar leidis täna Riigikogus esinedes, et kõik avalikku ruumi kujundavad otsused peaks olema läbi mõeldud ja põhjalikult kaalutud. «Põllu peale ehitatud elamurajoonid, linnasüdamest välja kolitud avalikus kasutuses olevad hooned ja «odavaim-pakkuja-võidab» konkursside tulemusel silma riivavad koleehitused on elavaks tõestuseks varasematel aastatel tehtud vigadest,» sõnas Saar kõnepuldist.

Saar arvab, et riigi ja kohalikul tasandil tuleks saavutada kokkulepe, et ühtegi avalikkusele olulist hoonet ei asuta ehitama enne, kui on läbi viidud avatud arhitektuurikonkurss. «Teiseks, arhitektuuri- ja ehitushangetes peab kvaliteet olema vähemalt sama oluline kriteerium kui hind. Samuti tuleb enne otsust ehitada uus hoone veenduda selles, et seda funktsiooni ei võiks täita mõni seni kasutuseta kultuuriväärtuslik hoone.»

Kolmandaks rõhutas Saar, et tuleks tegeleda linnaruumi ja üleriigilise planeeringuga tervikuna. «Seepärast on äärmiselt oluline, et liiguksime edasi nii planeerimisseaduse parendamise kui ka arhitektuurinõukogu moodustamisega.»

Et tõsta tulevaste otsustajate teadlikkust, siis on ministeeriumi ja arhitektuurikeskuse koostöös asutud koostama arhitektuuri valikkursuse ainekava gümnaasiumidele. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles