Eesti Heliloojate Liidu esimees Olav Ehala avaldas kultuuriministeeriumile saadetud kirjas sügavat muret Eesti rahvusliku heliloomingu hääbumise pärast, kuna riiklik tellimus on järjepidevalt vähenenud ning uued muusikalised suurteosed jäävad seetõttu sündimata.
«Meid ajendab kirjutama üha kasvav mure Eesti rahvusliku heliloomingu käekäigu pärast. Muusikat tavatsetakse tihti tõsta esile kui Eesti üht olulisemat visiitkaarti ja kultuurisaadikut laias maailmas. Vaadates selle valdkonna arenguks eraldatud vahendite järjekindlat vähenemist läbi aastatem tekib põhjendatud hirm, et seda «saatkonda» ähvardab peatselt sulgemine,» märkis heliloojate liidu esimees Olav Ehala.
Võrreldes statistikaameti andmeid heliloomingu riikliku rahastamise ja üldiste majandusnäitajate osas aastail 2003-2009, jõudis heliloojate liit ehmatavate järeldusteni: samal ajal kui keskmine palk on tõusnud 45 protsenti ning tarbijahinnaindeks kasvanud 31,7 protsenti, on kultuuriministeeriumis uute heliteoste tellimiseks mõeldud vahendid kahanenud 36 protsenti.
«Võttes arvesse nende summade pöördvõrdelist dünaamikat, saame kokkuvõttes toetuse reaalseks languseks koguni 74,3 protsenti,» tõdes Ehala.
Paraku on nendel arvudel tema sõnul ka täiesti reaalne ehmatav tagajärg, mida kujukalt illustreerib drastiliselt vähenenud esiettekannete arv: kui aastal 2003 kirjutati Eestis 231 uut teost, siis mullu oli neid vaid 118.
«Esiettekannete vähesuse tingib omakorda heliloojate vajadus otsida äraelamiseks teisi sissetulekuallikaid ning seeläbi jääb suur osa Eesti muusikast sündimata. Üsna selge on, et praeguses olukorras jäävad uued «Eesti ballaadid» sündimata, sest raha jätkub piltlikult öeldes vaid lühikesteks klaveripaladeks,» nentis Ehala.
«See tähendab aga, et me jätame oma järeltulijad ilma just sellistest suurtest lugudest, mida me ise praegu suure uhkusega oma visiitkaardile kirjutame,» lisas ta.
Lisaks tegi heliloojate liit ettepaneku luua riiklike muusikakollektiivide juurde resideeruva helilooja ametikoht.
Kultuuriminister Laine Jänese kinnitusel on rahvusliku heliloomingu edendamine ja seetõttu ka heliloojate liidu ettepanekud olnud ministeeriumi südameasjaks ning järgmise aasta eelarvet planeerides leiti ka vajalikud summad olemas.
Programmi «Heliloomingu tellimine» maht järgmisel aastal on Jänese sõnul 1,7 miljonit krooni, mida on tänavusest kaks korda rohkem. Käesoleval aastal sündis kultuuriministeeriumi tellimusel veidi üle poolesaja uue teose, mille autorite seas olid näiteks Peeter Vähi, Tauno Aints, Helena Tulve, Rein Rannap, Urmas Sisask, Rene Eespere, Toivo Tulev jpt.
Resideeruva helilooja toetus on kultuuriministeeriumi eelarves olnud varemgi, kuid viimati õnnestus seda Jänese sõnul rahastada 2008. aastal. Majanduslanguse ajal programm katkes.
«Olen täielikult seda meelt, et resideeruva helilooja programm on väärt jätkamist ja järgmisel aastal toetamegi kultuurieelarvest nii resideeruva heliloojaga lepingu sõlmimist kui ka tema loomingu väljaandmist ja seonduvaid kontserte,» märkis Jänes. Kellele see toetus täpselt läheb, selgub tema sõnul pärast läbirääkimisi heliloojate liiduga.
Varem on resideeruva heliloojana töötanud Tauno Aints Eesti Rahvusmeeskoori juures, Galina Grigorjeva NYYD Ensemble'i ning Toivo Tulev Eesti Filharmoonia Kammerkoori juures.