Habemega falsett

Margus Haav
, Sakala ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jack Garratt- Phase
Jack Garratt- Phase Foto: Kuvatõmmis

Jack Garratt

Phase

Universal / Island

Hinne: 3

Buckinghamshire’ist pärit Jack Garratt proovis juba 13-aastasena pääseda noorte Eurovisioonile Ühendkuningriiki esindama, aga ei saanud. Üksteist aastat hiljem oli ta BBC Sound of 2016 ja BRITs’ Critics’ Choice Awardi võitja. Nädala alguses ilmunud debüütalbumile olid sestap päris kõrged ootused, seda enam, et albumit ette kuulutanud singlilood «Surprise Yourself» ja «Fire» olid kirglikud, hingestatud, originaalsed ja isikupärased, kõrv jäi kohe peale.

Garratti debüütalbum «Phase» tervikuna on küll päris hea, kuid samas ka pisike pettumus. Pihus olnud kõvad trumbid mängiti välja natuke valesti ja tulemuseks on uus Ed Sheerani kloon. Mitte et ma tahaks Ed Sheerani kohta midagi halba öelda. Multiinstrumentalist ja produtsent Garratt on oma olemuselt justkui pop-folk-ballaadimees, aga «Phase» sisaldab praktiliselt kõike trendikat, alates klaveriballaadidest ning lõpetades kohustuslike elementidega massi-dubstep’ist ja staadioni-EDM-ist. Moodsa hipsterihabemega falsett Garratt on kindlasti andekas, kuid «Phase» kipub millegipärast maksma ülemäära suurt lõivu liiga universaalsele mudelile ning alluma kindlatele klišeedele, mis on  oma etteaimatavuses üsna igavad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles