Midagi on seal mäda

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sergei Filin naaseb pärast kallaletungi ja pikka ravi Suurde Teatrisse.
Sergei Filin naaseb pärast kallaletungi ja pikka ravi Suurde Teatrisse. Foto: Kaader filmist

See polnud mitte niisama kuri tegu. Muidu oleks Moskva Suure Teatri balletitrupi ehk Bolšoi Balleti kunstiline juht Sergei Filin lihtsalt peksa saanud. See oli kontseptuaalselt kuri tegu. Visata üle kõige ilu, perfektsionismi kummardava ameti esindajale näkku hapet, mis paneks valude käes piinlema ja moonutaks artisti ühe väljendusvahenditest – selle peale annab tulla.

Kurjaks geeniuseks ei osutunud mingi suvaline pätt, kes otsustas lihtsalt nalja teha, vaid selle tellis ei keegi muu kui üks teatri solistidest, makstes nõnda, nagu juurdlus välja selgitas, kätte väidetava ebasoosingu eest. Nimelt olevat Filin järjepidevalt eiranud rollide jagamisel nii tema elukaaslast kui ka teda ennast. Igal juhul saadeti ta kuueks aastaks trellide taha, aga kired teatris ei vaibunud: trupp jagunes pooleks, osa uskus tema süüd, osa mitte.

Uskumatu lugu andis aimu väljapoole nähtamatutest pingetest, allasurutud kirgede tulevärgist selles tohutus masinavärgis, mida Suur Teater endast kujutab, kus ainuüksi balletitrupis on 250 tantsijat. Seda haistes küsis inglise dokumentalist Nick Read koos kaasautor Mark Franchettiga luba sellele järgnenut, teatri igapäevatööd filmida, sealhulgas uue direktori määramist ja Filini tagasitulekut, ning – saigi selle! Võimalik, et teater soovis sellega pehmendada PR-katastroofi, näidata, et ollakse kõigile avatud, läbipaistev institutsioon  polegi tähtis, miks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles