Meie seast on lahkunud üks Eesti lava aristokraatlikumaid ja salapärasemaid daame. Baleriin, karaktertantsija, näitleja, tantsupedagoog, varieteelaulja ja kirjanik – pole vist muusat, kes ei oleks teda puudutanud. Kõike tegi Ülle Ulla võrdväärse andumuse ja pühendumusega.
Tellijale
In memoriam Ülle Ulla (10. XI 1934 – 9. IV 2016)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõpetanud 1953. aastal Tallinna koreograafiakooli esimese lennu, oli Ülle Ulla kakskümmend aastat Estonia balletisolist (1953–66 ja 1970–73). Vahepealsetel aastatel esines ta Leningradi Music-Halli jumaldatud staarina paljudes Euroopa riikides. Arvukatest rollidest väärivad esiletõstmist Gudule (Pugni, Glieri ja Vassilenko «Esmeralda», 1954), Zarema (Assafjevi «Bahtšisarai purskkaev», 1955), Mari (Austeri «Tiina», 1955), Candelas (Falla «Suur võlur – armastus», 1964) ja Medeia (Barberi «Medeia», 1966). Balletiajalukku tantsis Ülle Ulla end kahtlemata Raveli «Boleros».