Sõpruse kino komöödiafilmide festival toob ekraanile seitse filmi, mis korraldajate teatel üritavad meelitada publikult välja mitmesuguseid hea enesetunde reaktsioone kontrollimatust hüsteerilisest naerust heatahtliku iroonilise itsitamiseni.
Sõpruse kino kutsub publikut naerma
15. aprill 2016, 19:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Festival algab 22. aprillil Ernst Lubitschi filmiga «Ninotška» (1939), milles Greta Garbo mängib Pariisi käras armunud nõukogude agitaatorit. Prantslase Mikael Buchi filmis «Lase mu rahval minna!» (2011) armub õnnetu noormees soomlasesse ja satub vooluga kaasa hulpiva palgina armastuse mullivanni.
Woody Alleni film «Annie Hall» (1977) on ameerika komöödia pärl, mis on vorminud meie kujutlust New Yorgist ja selle neurootilistest elanikest. Rootslase Tomas Alfredsoni film «Pruuni neli varjundit» (2004) on skandinaavialik räpase, kuid nihestatud huumori meistriteos, millele muuhulgas on oma menu eest tänu võlgu Ruben Östlund ja «Klassikokkutuleku» tegijad.
Michael Winterbottom ristab oma filmis «Tristram Shandy: kuke ja pulli lugu» (2005) inglise kirjanduse ajaloos võimatuks nimetatud klassikalise teksti ja kaks egomaniakaalset näitlejat: Steve Coogani ja Rob Brydoni.
Komöödiafilmide kroonimata kuningad Groucho, Chico ja Harpo Marx muudavad oma filmis «Öö ooperis» (1935) naerualuseks kõrgkultuuri palee ehk ooperimaja. Kõige krooniks on Billy Wilderi film «Korter» (1960), kus Jack Lemmon on sunnitud oma poissmehekorterit kolleegidele armumängudeks laenama.
Festival lõpeb 28. aprillil.