Vahel äratab tähelepanu ainuüksi pealkiri, selle kujundlikkus. Pommidest valjem? Mis saab olla valjem kui plahvatus? Filmiajalugu on sellele tegelikult juba vastanud – mõistagi arvukate perekonnadraamade näol. Teeb seda ka norraka Joachim Trieri ingliskeelne film, ja piisavalt huvitavalt, et see meie kinosid uputavate filmide seast üles otsida.
Nimekas sõjafotograaf Isabelle (Isabelle Huppert), kes on tuhandetel fotodel jäädvustanud inimeste valu ja leina, on kolm aastat tagasi ka ise hukkunud, aga mitte sõjaväljal, vaid autoavariis. Tema töödest kavandatav näitus sunnib Isabelle'i perekonda – abikaasat Gene'i (Gabriel Byrne) ja kaht poega, Jonah't (Jesse Eisenberg) ja teismelist Conradit (Devin Druid) – naasma minevikku, meelde tuletama kaotusvalu suurust ja nii mõndagi ebameeldivat avastades võtma jutuks sedagi, mida on kõigi nende aastate jooksul alla surutud, kuid mis kusagil pinna all on lakkamatult edasi tuiganud.