Filmimuuseumisse hakkab viima punane vaip

Tegu on spetsiaalselt muuseumi tarbeks ehitatava moodsa kompleksiga, mille südame moodustab 600 ruutmeetril paiknev elamuslik ekspositsioon koos hariduskeskuse ja väikese filmistuudioga, kus iga külastaja saab end korraks filmitöötajana tunda. Sellist pole ei Lätis ega Leedus, Rootsiski mitte (Soomes sulges filmimuuseum oma ekspositsiooni paar aastat tagasi).

«Teist nii ulatuslikku investeeringut ainult filmile mõeldud muuseumisse ei tea siit kandist tõesti,» nõustus ka filmimuuseumi juhataja Maria Mang.

2,7 miljonit eurot maksev ehitus moodustab osa Maarjamäe lossis ja selle pargis avatavast elamuslikust ajalookeskusest. Suur pargiala kujundatakse multifunktsionaalseks vaba aja veetmise kohaks ja seal leiavad oma nurga ka näiteks unustatud punamonumendid. Ümber kujundatakse ka Maarjamäe loss, kuhu riigi sajandaks sünnipäevaks tuleb interaktiivne näitus «Minu vaba riik».

Juba koht ise on filmilooga seotud, näiteks on seal üles võetud 1930. aastal valminud esimese Eesti–Saksa ühisfilmi «Kire lained» kuulsad suudlusstseenid, aga ka osa «Baskerville’ide koera» Nõukogude versioonist.

Elamuslikuks peaks kujunema ainuüksi tulevase filmimuuseumini viiv tee. Nimelt hakkab selleni juhatama läbi pargi kulgev temaatiline filmiallee, mis tavapärastest kergliiklusteedest eristuvalt kaetakse filmimaailma glamuursemalt poolelt tuttava punast vaipa jäljendava kattega.

Allee äärde kavandatakse näiteks filmiprožektoreid meenutavad valgustid, samuti tulevad sinna eesti filmiga seotud skulptuurid, mis koos punase vaibaga aitavad juba enne hoonesse sisenemist teemasse sisse elada. Skulptuuride leidmiseks on välja kuulutatud ideekonkurss. Allee kannab praegu töönime «Pääsukesest Oskarini» – tähenduslikud ja kujutlusvõimet ergutavad nimed mõlemad.

Muuseum ise, mille välisviimistluses on kasutatud roostes terast, hakkab paiknema kolmel korrusel, sissepääsuks tuleb laskuda mööda astmestikku n-ö süvendisse. Astmeid saab kasutada ka istmetena ja nii on võimalik peasissepääsuesisest väljakust kujundada suvine vabaõhulava või -kino. Sissepääsule hakkab eemalt osutama ka sümboolne filmiprojektor.

Filmimuuseumi, välisala ja hoidlahoone projekteerisid Jürgen Lepper, Margus Soonets ja Anto Savi (BOA OÜ ja Innopolis Insenerid OÜ). Nende projekt haakub loodusliku konteksti ja ajaloolise hoonestusega, eristudes samas nüüdisaegse arhitektuurikeele poolest. Vähemalt oli seda meelt konkursi žürii, kes nende projekti «Vana mees tahab koju» 2012. aastal võitjaks kuulutas.

Tulevane ekspositsioon jagatakse Mangi sõnul temaatilisteks tsoonideks, mitte ajaloolisteks episoodideks. Tsoone tuleb neli.

Esimene tsoon käsitleb üldisemalt nägemise eripära, liikuvat pilti, selle kogemist ja valmimist. Kujundust ilmestaksid optilised illusioonid, pimekamber, peegeltuba. Eesmärk on edasi anda filmikunstiga seonduvat maagiat.

Teine tsoon keskendub sellele, kuidas filme tehakse, milline protsess tuleb selleks läbida, kasutades näiteid eesti ja maailma filmikunsti ajaloost. Siit leiab eest ka väikese, n-ö käed-külge-stuudio.

Kolmas tsoon räägib Eesti filmitegijate lugusid ja neljas tsoon otsib ekraani vahendusel eesti ja maailma filmikunsti seoseid, näiteks teema, tehniliste aspektide või suisa olmeliste detailide kaudu.

Ruumid kujundab sisearhitekt Ville Lausmäe.

Ekspositsioon peaks Mangi sõnul pakkuma võrdselt huvi nii Eesti kui ka välismaa külastajale. Viimane tuleb muuseumi eelkõige üldisemast huvist filmikunsti vastu. Kui ta aga lahkub, olles ühtlasi midagi teada saanud ka eesti filmi kohta, on eesmärk täidetud.

Tähtsaks peab Mang ka haridusliku aspekti olulisust. «Ma näen just filmialases alushariduses suurt tühimikku, mida meie muuseum võiks täita.» Selleks kavatsetakse välja töötada spetsiaalne pedagoogiline programm, muuseumi tulevad ka ruumid õpi- ja töötubade tarvis. Ühtlasi avatakse 210-kohaline kino- ja konverentsisaal.

Eesti filmimuuseum asutati 2006. aastal. 2012. aastal, kui tähistati Eesti filmi sajandat sünnipäeva, avati Maarjamäe lossis ka siinse filmiloo esimene ülevaatenäitus, mis kandis pealkirja «Siin me oleme! Eesti filmi esimene sajand».

Lähemaid filmimuuseume

Läti: Riia filmimuuseum

Leedu: teatri-, muusika- ja filmimuuseum (Vilnius)

Soome: Helsingi liikuvate piltide muuseum, millel pole püsiekspositsiooni

Rootsi: Kristianstadi filmimuuseum – tegutseb ajaloolises stuudiohoones, mis pärineb aastast 1909 ja kus kunagi filmiti Rootsi esimesed mängufilmid

Venemaa: riiklik filmimuuseum avatakse Moskvas uues kohas 2017. aastal, selleks renoveeritakse praegu üht VDNH ehk kunagise rahvamajandussaavutuste näituse paviljoni

Eesti: peale Eesti filmimuuseumi tegutseb Järva-Jaani kinomuuseum ja Tõstamaal on Jaak Elling korraldanud suviti vana kinotehnika näitusi