Vaaterattast sai filmikultuuri aare

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viini ajaloolist vaateratast on kasutatud paljudes filmides.
Viini ajaloolist vaateratast on kasutatud paljudes filmides. Foto: Wiener Riesenrad

Euroopa filmiakadeemia nimetas Viini ajaloolise vaateratta Euroopa filmikultuuri aardeks.

Üheks Viini sümboliks kujunenud populaarne atraktsioon avati 1897. aastal ja seda on kasutatud paljudes filmides, kõige tähelepanuväärsemal kombel Carol Reedi 1949. aastal välja tulnud klassikalises film noiris «Kolmas mees».

Prateri park, kus 60-meetrise läbimõõduga vaateratas asub, tähistab tänavu 250. sünnipäeva – esiletõstmine leiab aset just selle sündmusega seoses.

Viini vaateratas on Euroopa filmikultuuri aarete nimekirjas kuues objekt. Varasemast kuuluvad sinna Sergei Eisensteini keskus Moskvas, Auguste and Louis Lumière´i instituut Lyonis, Ingmar Bergmani keskus ja kauaaegne kodu Fårö saarel, Tonino Guerra Maailm Pennabilli linnas Itaalias ja nn Potjomkini trepp Odessas, kus on filmitud «Soomuslaev Potjomkini» üks kõige kuulsamaid stseene.

Nimekirja lülitamiseks peab koht kandma Euroopa filmi seisukohast sümboolset tähendust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles