Mõõtmatu hulk näitlejate kujutlusvõimet ja muusikute ergast taju, ebamaist valgust, Mendelssohni helisid ja Shakespeare'i värssi, sadu proovitunde, kuupmeetreid hellahingelist tehnikat ja tundlikke on tehnikuid selle taga.
Video: Estonia kontserdisaalis esietendub «NO40 Pööriöö uni»
1. juuni 2016, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd on see käes. Estonia kontserdisaalis kohtuvad Teater NO99 näitlejad, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja tütarlastekoor Ellerhein. Kohtuvad lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo ning dirigent Olari Elts. Lavastuse toovad lavale Teater NO99, ERSO, Eesti kontsert. Lavastust etendatakse vaid üheksa korda: juunis ja augustis.
Kuid näidaku nüüd ise kõike muud
Kuupaiste, Lõvi, Müür ja armunud.
Enne kui kunstiteose hindamisel muutus määravaks see, kas ta on huvitav või milline on tema ühiskondlik mõju, oli üheks peamiseks kriteeriumiks ülevus, kirjutatakse teatri koduleheküljel. See miski, mis puudutab üheaegselt nii tundeid kui intelligentsi ning tõstab inimese argipäevasest hägust abstraktsiooni kirkusesse. Emotsioone peenrahaks pihustaval ajastul on püüdlus ülevuse poole taas tõusulainel. Ja miski pole ülevam kui muusika, mis, nagu ütles Platon ise, on kõiksuse hing, mõistuse tiivad, kujutlusvõime lend ning elu hurm.
«Ein Sommernachtstraum» on «19. sajandi Mozartiks» kutsutud Felix Mendelssohni külluslik tippteos. «Midsummer Night's Dream» on Shakespeare'i näidend armastuse ja kire peadpööritavast heitlikkusest. Kuid Semperi ja Ojasoo lavastus läheb muusika ülevuse toel süžeest julgelt edasi. Tänapäeva tehnilised vahendid võimaldavad peegeldada inimese sisemaailma enneolematu suurejoonelisusega. Pisar silmanurgas võib mõjuda suuremana, kui emotsioon, millest ta tekkis. Kujutis on reaalsem kui reaalsus ise. Antiikmüüdi Nartsissus vaatas veepeeglisse, tänapäeva Nartsissus seisab silmitsi objektiivi ja ekraaniga. Lisage siia Mendelssohni helimaastik ERSO ja Ellerheina esituses, dirigent Olari Elts, «NO46 Savisaare» valguse loonud Pietu Pietiäinen ning tulemuseks on teos, mille püüdluseks on ei midagi vähemat, kui väljendada inimese tungi ülevuse poole.