Ja igavikulinnuke laulab…

Pille-Riin Purje
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karl Ristikivi roll on Guido Kangurile kingituseks.
Karl Ristikivi roll on Guido Kangurile kingituseks. Foto: Lauri Kulpsoo

Emajõe Suveteatri uuslavastus «Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee» esietendus Guido Kanguri 60. sünnipäeval. Autori, Karl Ristikivi roll on kingituseks näitlejale. Lavastuse mõlemad vaatused algavad kirjaniku ilmumisega nõndamoodi, et sisemise naeratusega võib juurde mõelda Guido Kanguri isiku: Ristikivi muusikakuulamine vinüülplaadilt (ehkki see pole džäss!), samuti uitamine ja fotografeerimine turistina Sienas seostuvad Guido K. loometegevustega.

Loone Otsa näidendis kohtuvad vaimunõtkelt Karl Ristikivi romaan «Mõrsjalinik», mis ilmus Lundis 1965. aastal, ning väljavõtted kirjaniku päevikutest. Nii ristub Siena püha Katarina (Caterina Benincasa, 1347–1380) saatuserada Katarinast romaani kirjutava introvertse Ristikivi mõtterännakutega.

Otsa näidend on komponeeritud kooskõlas «Mõrsjaliniku» peatükkidega, kus krooniku kirjeldused vahelduvad Katarina kaasaegsete isiklike meenutustega, mida Reet Neithal Eesti Raamatu 1992. aasta väljaande järelsõnas nimetab «pihtimuslikeks ning eleegilisteks monoloogideks».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles