Vitaalse käekirjaga Lone on oma kuuendale albumile koondanud kahe ajastu poolused, millest esimene on kompromissitult Suurbritannia 90ndate alguse reivikultuur ning teine selle tüübi, kodanikunimega Matt Cutleri ebaloomulikult nüüdisaegne house- ja bassimuusika produtseerimise oskus.
Varasematel albumitel pole tal sellist mõõtu nostalgiapuudutust tunda olnud, kuid nagu ta uue materjali kohta ise ütleb: «Mulle ei meeldi ennast korrata.» Siiski on «Levitate’ile» sisse punutud piisavas koguses varasematelt albumitelt tuntud Boards Of Canada, J Dilla ja ambientseid Black Dog Productionsi elemente, millele omakorda lisatud varajase XL Recordsi peatükke. Seega mõjub kompott tervikuna üsna hegemooniliselt. Lone’i põhirelv on süntesaator, milleta ei eksisteeriks terminit «lonerism». Ilmselt on iga kuulaja tema lugudes selle kohalolu tervete valangutena tunnetanud.