Kas kusagil on naine siis inimene?

Pille-Riin Purje
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riina Maidre halvatud Liri ning Lii Tedre Eidekese rollis
Riina Maidre halvatud Liri ning Lii Tedre Eidekese rollis Foto: Jaanus Laagriküll

Ratastooli aheldatud Liri küsib pilkliku uskumatusega, peaaegu retooriliselt: «Kas siis kusagil maailmas on naine inimene?»Nooruke Rozafa vastab muretult ja enesekindlalt: «Muidugi on!»

Oleg Mihailovi näidendi «Vannutatud neitsid» tegevus toimub Albaanias, Tirana äärelinnas. Vajab ületoonitamist, et tegevus toimub tänapäeval, muidu oleks seda ehk raske uskuda. Või ka mitte, kuna näitemängus vohav vaimne ja füüsiline vägivald on võtnud hoopis varjatumaid vorme kui Põhja-Albaanias 15. sajandil kehtestatud Kanuni reeglistikus, millest lavastuse kavaleht annab lühiülevaate.

Oma situatsioonilt ja ängistavalt õhustikult meenutab Oleg Mihailovi näidend Federico Garcia Lorca «Bernarda Alba maja», võimalik, et paralleel on teadlik ja tahtlik. Mati Undi lavastuses Noorsooteatris 1982. aastal mängis Bernardat meesnäitleja, Ago Roo, nii võimendus poolgroteskselt tolle kalestunud lesknaise sootus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles