Animatudengite kolm küsimust kultuuriministrile

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Animatsioonitudengite tänavuste lõpufilmide plakat.
Animatsioonitudengite tänavuste lõpufilmide plakat. Foto: Repro

Eesti Kunstiakadeemia endised ja praegused tudengid muretsevad kirjas kultuuriminister Indrek Saarele animatsiooniõppe jätkusuutlikkuse pärast.

Eesti Vabariigi kultuuriministrile,

Indrek Saar

Lugupeetud minister,

Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna endised ja praegused tudengid on nördinud osakonna ja ülikooli juhtkonna vahel kujunenud pingetest ning mures tuleviku pärast.

Praegune EKA animatsiooni õppekava koolitab animarežissööre, kes tunnevad kogu filmi tootmisprotsessi. See annab õppe läbinud tudengile võimaluse valida, kus ja kellena loomevaldkonnas edasi liikuda. Praegune õpe ei piira tudengite loomingut, vaid aitab igal üliõpilasel oma ideid ja tehtut kriitiliselt hinnata.

Priit Pärn alustas oma maailmas ainulaadse ja auhinnatud õppemetoodika väljatöötamist 1994 Soomes Turu Kunstiakadeemias. Sealsete Pärna endiste tudengite loomingust on välja kujunenud tugev Soome autorianimatsiooni traditsioon. Sama edukaks on osutunud Pärna õppemeetod Eesti Kunstiakadeemias, kus alustati 2006. Tema õppesüsteemi tõhusust kinnitavad endiste ja praeguste tudengite rahvusvaheline edu filmifestivalidel ning suur huvi EKA animatsiooniosakonna ingliskeelse magistriõppe vastu. Nii Eestis kui Soomes Pärna käe all õppinud endised tudengid töötavad edukalt mitmetes animatsiooni- ja kunstivaldkondades. Kaalu lisavad arvukad toetuskirjad nimekatelt animavaldkonna tegijatelt üle maailma, mis on laekunud nii ajakirjandusse, Facebooki kui ka EKA rektorile professor Mart Kalmule isiklikult.

Praeguses olukorras on kannatajateks eelkõige tudengid. Tekkinud on tugevad lahkhelid EKA juhtkonna ja endise professori Priit Pärna vahel. Oleme nõus, et animavaldkonna õppekava võiks olla laiem, aga see ei peaks laienema toimiva filmiõppe arvelt, vaid võiks tekkida sellele lisaks, filmiõppe kõrvale.

Ootame ministeeriumilt avalikku vastust järgmistele küsimustele:

Kas tekkinud konfliktses ja segases olukorras on animatsioonirežissööri õpe Eestis jätkusuutlik?

Kas selle auhinnatud õppesüsteemi lõhkumisega ei kannata ka Eesti animatsioonitraditsioon üldisemalt?

Kas Priit Pärna käe all välja kasvanud autorianimatsioon ei kuulugi Eesti kultuurilukku?

Tallinnas, 22. juunil 2016

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles