Suri kunstnik Olga Terri

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olga Terri 10.12.1916 - 20.01.2011
Olga Terri 10.12.1916 - 20.01.2011 Foto: Villem Raam

Eile suri 94-aastasena väljapaistev maalikunstnik Olga Terri.

Terri sündis 10. detsembril 1916. aastal Peterburi kubermangus Gdovi maakonnas taluniku perekonnas. 1918. aastal tuli ta koos perekonnaga Eestisse ning aastail 1930-1936 õppis ta Riigi Kunsttööstuskoolis ja lõpetas selle graafika erialal, vahendas Eesti Kunstnike Liit.

1943.-1944. aastal jätkas naine õpinguid Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis maali alal Eerik Haameri juhatusel. Samuti on teda mõjutanud Johannes Greenbergi looming.

Aastast 1945 kuulus ta Eesti Kunstnike Liitu ja oli selle auliige ning aastail 1950-1968 töötas ta Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis tarbegraafikuna ja kujunduskunstnikuna.

Näitustel esines ta alates 1938. aastast, esialgu gravüüride ja monotüüpiatega. Terri esimene suur isikunäitus oli Eesti Kunstimuuseumis 1966. aastal, millele järgnesid mitmed näitused Tallinnas ja Tartus. Viimasel ajal on tema loomingut näituste ja väljaannete kaudu propageerinud Mart Lepp.

Kumus on arvukas väljapanek tema töödest, eriti 1940. aastate teisel poolel ja 1950. aastate algul looduist, mis tolle aja kohta küllaltki erandliku otsekohesuse ja ekspressiivsusega annavad edasi ajastu hirme ja ängi.

Ekspressiivne on ka tema 1950.-1960. aastate vahetusel uuenenud maalikäsitlus. 1960.-1970. aastatel paistis ta silma eelkõige figuraalkompositsiooni ning iseäranis portree alal, milles teda iseloomustab süvenemine modelli vaimsesse maailma.

1960. aastate lõpus riivas teda ka abstraktse kunsti laine, tõstes maalikäsitluse osa teose kunstilises mõjus. Samas köitis Territ loodus - nii Eesti põhjamaine rohelus kui ka põuase Lõuna-Aafrika kirkad värvid. Kaplinna tehtud reiside kestel lõi ta rea tollases eesti kunstis eksootiliselt mõjuvaid maastikke. Suurejooneliseks hümniks Eestimaale kujunes aga nelikmaal «Puud: kask, lepp, kuusk, haab» (1984).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles