Evald Okase Muuseumis avatakse Eesti kaasaegse maalikunsti näitus «Suur maalritöö»

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur maalritöö (Suur maalritöö)
Suur maalritöö (Suur maalritöö) Foto: Kultuurikava.ee

Ellen Niidu tekstide ja Edgar Valteri piltidega legendaarne lasteraamat «Suur maalritöö» (1971) ilmus ajal, mil kunstnikele oli antud ametlik voli ühiskonna kujundamises kaasa lüüa ning Eestis asus seda voli halli ja üksluisena tajutud nõukogude keskkonna suhtes rõõmuga rakendama areenile astunud popkunsti põlvkond.

Selles kultuslikus ja paljutõlgendatud lasteraamatus, millega on üles kasvanud mitmed generatsioonid, kutsub inimkond maailma ümber kujundama kunstniku, sest «kord õige ammu, kullapai, kui maailm alles valmis sai, ta oli värvimata. Kõik oli tehtud justkui veest ning ilmetu näis pealt ja seest. Kuis hoida lahus tinti teest või mahla piimast, liimi meest, kui kõik on värvimata?»

Viimaste aastate noores Eesti maalikunstis toimunud arengud kõnelevad taaskord sellest, et molbertil tehtavast auraatilisest nelinurksest objektist enam ei piisa, et hoida maalikunsti aktuaalse kaasaegse kunsti meediumina. Mitmed noorema põlvkonna maalijad on neil aastatel hakanud tegelema installatiivse maalikunstiga, mis on märkimisväärselt suur ning tungib kahepinnaliselt kujutamiselt jõuliselt ruumi, võttes sageli oma arsenali ka foto, video, heli, keraamika ja valmisesemed või laienedes sõnumina linnaruumi. Võib-olla on kõigi aegade kunstnike salasoov olnud katta maailm oma kujunditega?

Laura Põllu mustrilised lõuendid voogavad üle Yamanashi katuste, Merike Estna rändab maaliga Sahara kõrbest Arktika liustikule ja Aasia džunglisse, Anna Škodenko üleni must ateljee on tema salapärase isiku pikendus, Helmi Arraku maalid kasvavad välja tema magamistoa miljööst, Kristi Kongi vaatab maailma läbi värviliste ruloode ja peeglite, Mart Vainre uurib pintslitõmmet tuhandekordses suurenduses, Mihkel Ilus muudab abstraktse maali inimnäoliseks, Marie Kõljalg vallutab krüptiliste kujunditega linna teadetetahvlid ja Uku Sepsivart teostab ootamatuid sekkumisi otse näituse südames.

Näitusel on eksponeeritud ka Edgar Valteri originaalillustratsioonid «Suurele maalritööle», mille erksad värvid toonastesse raamatutiraažidesse trükitehnoloogilistel põhjustel ei jõudnud, kuid on akvarellitehnikas originaalteostel suurepäraselt säilinud.

Näituse avatakse Haapsalu Evald Okase muuseumis kolmapäeval, 3. augustil kell 18, selle kuraator on Liisa Kaljula ja graafiline disainer Helmi Arrak.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles