Kuidas erinevad omavahel Eesti ja välismaa teatrikoolid

Eva-Lotta Kivi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nukuteatri kunstiline juht Taavi Tõnisson sai kultuuripreemia õpinguteks Peterburi riiklikus teatrikunstiakadeemia
Nukuteatri kunstiline juht Taavi Tõnisson sai kultuuripreemia õpinguteks Peterburi riiklikus teatrikunstiakadeemia Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Näitlejaks või lavastajaks saab õppida nii Eestis kui ka välismaal. Üks teatrikool on aga teisest sootuks erinev.

Nukuteatri näitleja, lavastaja ja kunstilise juhi Taavi Tõnissoni arvates, kes on õppinud Viljandi Kultuuriakadeemias näitleja erialal ja Venemaa Riiklikus Etenduskunstide Instituudis nukurežiid, oli Venemaa teatrikool akadeemilisem. «Seal valitseb endiselt mentorikummardamise kultuur. Igal kursusel on oma meister. Tema õpetab ja juhendab, keelab ja käseb, poob ja laseb.»

Viljandis muutus Tõnissoni hinnangul suhe üliõpilase ja õppejõu vahel aga  kiiresti kahesuunaliseks nii-öelda usaldusel ja lähedusel põhinevaks suhtluseks. «Venemaal olles sain aru, et üliõpilastest küll peetakse lugu aga tegelikult ei ole sa, seni kuni õpid, mitte keegi. Sul puuduvad õigused ja privileegid.»

Näitleja Kristel Ellingu sõnul, kes on õppinud näitlemist nii meie lavakunstikoolis kui ka Londonis asuvas teatrikoolis Central School of Speech and Drama, olid Inglismaal koolipäevad palju lühemad, samuti olid reede, laupäev ja pühapäev alati vabad. «Eestis õppides olime koolis varahommikust hilisõhtuni ja nädalavahetustel tulime ka kooli stseene harjutama,» meenutab Elling.

Näitlejanna hinnangul on Eesti teatrikoolis ka palju rohkem personaalset lähenemist: «Lavakunstikoolis on päevad pikad ja tihedad, õpilaste arv väike ja õpilased saavad üks-ühele eratunde. Londonis on klassid suured, sest ollakse raha peal väljas. See tähendab aga palju vähem isiklikku lähenemist.»

Kui meie lavakunstikool põhineb tugevalt Stanislavski süsteemil, siis Norra Teatriakadeemias klassikalisi teatrisüsteeme näiteks üldse ei õpetata. Lavastaja Marit Sirgmetsa sõnul, kes on selles samas Norra teatrikoolis õppinud, on ta mingis mõttes meie teatrikoolis käijate peale isegi kade: «Enda haridusega tunnen, et olen ainult enda kätes ja saan ainult oma sisetunnet usaldada. Mul ei ole varianti, et teeks nii, nagu keegi teine teeb, et õigustaks enda tööd mõne selge läbiproovitud meetodiga,» arvab ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles