Siis, kui Eestis oli kõige rohkem rattaid maailmas ühe elaniku kohta

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihti kasutati ratast ateljeefotodel edeva aksessuaarina.
Tihti kasutati ratast ateljeefotodel edeva aksessuaarina. Foto: Tallinna Fotomuuseum

Tallinna raekoja taga asuva fotomuuseumi kuraatorid Taavi Veiler ja Merili Reinpalu on kokku pannud tähelepanuväärse näituse, kus vanadel fotodel tutvustatakse 19. sajandi lõpust II maailmasõja puhkemiseni Eestimaal sõitnud jalg- ja mootorrattaid, mis lihtsustasid fotograafide igapäevatööd.

Tihti kasutas fotograaf mööda külasid, aleveid ja linnu liikumiseks kondiauru või bensiiniga töötavat kaherattalist. Pildistada oli tol ajal kõvasti. Jalgratta võis 1930. aastatel kätte saada juba töölise keskmise kuupalga eest (100–140 krooni), mis tegi selle kättesaadavaks liiklusvahendiks. 1940. aasta keskpaiku oli meil viie elaniku kohta üks jalgratas, mis teeb tolleaegsest Eestist maailma ühe jalgrattarikkama riigi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles