Armastus muudab maailma...

Pille-Riin Purje
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitleja Helgi Sallo (esiplaanil) mängib muusikalis «Viiuldaja katusel» kosjamoor Yente rolli.
Näitleja Helgi Sallo (esiplaanil) mängib muusikalis «Viiuldaja katusel» kosjamoor Yente rolli. Foto: Rahvusooper Estonia

Muusikal «Viiuldaja katusel» Georg Malviuse lavastuses Estonias. Helgi Sallo juubelietendus 13. augustil.

Estonia uus hooaeg algas laupäeval Helgi Sallo juubelietendusega «Viiuldaja katusel». Enne algust näidati laval suurel ekraanil linnulennulist valikut juubilari rollidest ja intervjuukatketest. Meelde jääb, kuidas Sallo temale ainuomase provotseeriva siirusega tunnistab, et ta on ses mõttes diletant, et ei oska luua rolli tehnika pealt, vaid elab sisse ja läbi. Kui see on tõesti diletantism, siis ma kardan, et meie praegune teater on muutunud liigagi professionaalseks!

Kui oled sünniaasta tõttu juba üksjagu aega elanud, on mälestused paratamatud – lihtsad ja keerulised, mis teevad kord õnnelikuks, kord nukraks. Georg Malvius lavastas «Viiuldaja katusel» Estonias esmakordselt 1989. aastal. Helgi Sallo mängis Goldet, Jüri Krjukov Tevjet. Olin siis peaaegu täpselt poole noorem kui praegu. Ja isegi kui mõistus käsib unustada, et oleks kergem seirata selge silmaga Mait Malmsteni sarmikat Tevjet, kes oma nõtkete sõrmede, tantsisklevate tugevate õlgade ja halli peaga näib mõnel hetkel Krjukovi Tevjest vanem, siis jälle oma reipuses tuntavalt noorem – ega süda ei lase midagi unustada, ilmsi meenub iga intonatsioon 27 aasta tagant.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles