Põrgupõhja jakuudi silme läbi

Jaak Allik
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivo Uukkivi Vanapagana rollis (esiplaanil), tagareas Sulev Teppart (pastor), Liisa Pulk (Julka), Martin Kõiv (Ants) ja Elina Reinold (Lisette).
Ivo Uukkivi Vanapagana rollis (esiplaanil), tagareas Sulev Teppart (pastor), Liisa Pulk (Julka), Martin Kõiv (Ants) ja Elina Reinold (Lisette). Foto: R.A.A.A.M.

R.A.A.A.M.-i juht Märt Meos on teinud fantastilist tööd väga huvitavate välislavastajate Eestisse toomisel (pärslane Ghanizadeh, Tšiilis töötav Layera, osseet Gatsalov, jakuut Potapov, Ameerika rumeenlane Giurgea, siberlane Pessegov, lisaks veel Peterburi tipplavastajate Lev Erenburgi ja Andrei Mogutši meistriklassid). Seda on olnud rohkem, kui on teinud teised Eesti teatrid aastakümnete jooksul kokku ja erinevast kunstilisest resultaadist sõltumata on nende isiksustega kohtumine hindamatult rikastanud meie näitlejaid ja ka publikut. Seda peegeldab enamiku külaliste soov Eestisse tagasi tulla.

Ja nii tõlgendabki jakuudi lavastaja Sergei Potapov juba teist suve meie kirjanduse tüvitekste. Eelmisel aastal «Libahunt», mis ei leidnud osalt meie kriitikutelt sedavõrd mõistmist, et isegi Mari Lille teravalt nüüdisaegne Vanaema-tõlgendus jäeti aastaauhinnale nomineerimata, ja nüüd siis «Põrgupõhja uus Vanapagan».

Kui «Libahunt» pakuti välja Kitzbergi näidendi interpreteeringuna, mida see tõepoolest ka oli, siis seekordse, «Vanapagana» teksti autoriks on märgitud Moskva dramaturg Mihhail Baškiroff ja Tammsaare romaanile on viidatud vaid kui alusmaterjalile. Teosest on võetud siiski kogu süžeeareng, põhitegelased ja mitu krestomaatilist dialoogikatketki, kuid kuna tegevus toimub Põrgupõhja talu asemel hoopis linnabordellis, on suurem osa tekstist uuslooming.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles