Ta nendib, et juudi huumorit pole olemas, see on lihtsalt kõrvaltpilk sellele, mis juutide enda jaoks võib olla nii naljakas kui kurb, nii kerglane kui raskemeelne, nii traagiline ja skandaalne kui täiesti igapäevane. Lühidalt: see, mis on juutide elu, nende igapäev, on goide jaoks sageli naljakas. Sellest Manea räägibki – Bukoviina juutide elust. Nende omavahelistest kemplemistest, raskustest oma kodumaa Rumeenia ja selle põhirahvuse, rumeenlastega, muidugi ka holokaustist, Rumeenia fašismist ning Rumeenia eksiilfašistide omavahelistest, kohati veriseks läinud kemplustest Ameerikas, samuti ka kommunistliku režiimi õudustest ning Ceausescu diktatuuri võikast totrusest (Manea kasutab selle tegelase kohta läbivalt naeruvääristavat tiitlit Karpaatia Kloun). Kohati on «Huligaani tagasitulek» naljakas, kohati traagiline ja õudne, kohati kurb.
