Ameerika filmiakadeemia kinnitas nende linateoste nimekirja, mille seast hakatakse valima mitteingliskeelse filmi Oscari kandidaate. Kokku esitas auhinnale oma filmi 85 riiki, mis on Oscarite ajaloo rekord. Esimest korda sai sellega hakkama Jeemen.
Videoülevaade: Eestil on Oscari jagamisel 84 konkurenti
12. oktoober 2016, 16:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba on tehtud ka esimesi ennustusi. Samasugust kindlat soosikut nagu oli mullu juba enne ametlike läbivaatuste ja reklaamikampaaniate algust Ungari film «Sauli poeg», ei näi tänavu olevat. Selle asemel nimetatakse ennustusportaalides esialgu kümmekonda linateost, mis on tuule tiibadesse saanud suurtelt rahvusvahelistelt festivalidelt ja millel on võimalus Oscar võita.
Sakslased loodavad tänavu põhjusega Maren Ade filmile «Toni Erdmann». Et võita ülepeakaela äri sisse uppunud tütre tähelepanu, kehastub tema isa ümber ning paneb tütre närvid ja karjääri oma ekstsentrilise käitumisega proovile.
Tähele tasuks panna siiski seda, et tegemist on peamiselt kriitikute lemmikuga, näiteks Cannes´i festivalil jäi film ametliku žürii tunnustuseta.
«Kas meie elud on komöödiad? Jumalapärast ei, aga nalja ikka saab. Nii et «Toni Erdmanni» žanr võiks olla elu ise. Pole varem sellisest žanrist kuulnud, aga ükskord ikka juhtub. Ja kuigi tegu on Saksa filmiga, võiks see vabalt juhtuda ükspuha kus. Meil Eestis eriti,» kirjutas Mart Kivastik siinsamas Postimehes.
Film linastub praegu ka meie kinolevis.
Tšiili loodab konkurentsi sekkuda filmiga «Neruda», milles kommunistist luuletajast Pablo Nerudast saab 1948. aastal pärast kommunistliku partei keelustamist oma kodumaal tagaaetav.
Režissöör Pablo Larrain on filmiakadeemia karussellis kaasa teinud juba hulk aastaid, kuigi mullu jäi tema film «Klubi» kandidaatide seast välja, piirdudes Kuldgloobusele kandideerimisega.
Iraan hellitab lootusi seoses Asghar Farhadi filmiga «Müügimees», milles Teheranis elava keskklassi perekonna elu variseb kokku, kui nad kolivad elama uude korterisse. Filmi pealkiri viitab Arthur Milleri näidendile «Müügimehe surm».
«Hoolega lihvitud mitmetahuline põnevusdraama mehe ja naise suhetest, mis kruvib meisterlikult pinget kuni viimase kaadrini. Minimalistlike vahenditega teostatud suurepärane lugu suurepäraste näitlejatöödega,» kirjutas levitaja Tiina Savi siinsamas Postimehes pärast Cannes´i festivali lõppu, kus film sai preemia parima stsenaariumi ja meespeaosatäitmise (Shahab Hosseini) eest.
Film tuleb siinsesse kinolevisse järgmise aasta alguses.
Prantsusmaad esindab Paul Verhoeveni psühholoogiline triller «Elle», mille peategelane Michèle asub pärast seda, kui teda vägistatakse, ise vägistajat jälitama ja nii saab alguse omalaadne kassi ja hiire mäng. Peaosas mõistagi on Isabelle Huppert.
Siinsesse kinolevisse tuleb film aasta lõpus.
Venezuela lootused on seotud Lorenzo Vigase trilleriga «Kaugelt». Noorte meeste seltskonda otsiva jõuka 50-aastase Armando ja 17-aastase kriminaalse minevikuga Elderi kohtumine muudab kummagi elu jäädavalt.
Tänapäeva Venezuela kihistunud ühiskonnast ja selle painetest rääkiv film võitis mullu Veneetsia festivali Kuldlõvi ja seda näitas ka PÖFF.
Itaalia loodab tähelepanu äratada mitte mängu-, vaid dokumentaalfilmiga. Gianfranco Rosi «Põlev meri» jäädvustab Sitsiilia saart Lampedusat, mille rannikule on viimase 20 aasta jooksul randunud 400 000 Aafrika ja Lähis-Ida põgenikku. Tuhanded on nendel kallastel hukkunud, samal ajal kui kohalikud elavad edasi oma igapäevast elu.
Film võitis Berliini festivalil ka Kuldkaru.
Hispaaniat esindab mõistagi Pedro Almodóvar filmiga «Julieta», milles meeleheitel ema, kelle juurest tütar on ootamatult lahkunud, otsustab vaadata tõtt oma minevikuga, et leida sealt üles lahkumineku põhjus.
Viis korda on Almodóvari filme enne seda Oscarile esitatud ja saldo on igati julgustav: üks võit, üks nominatsioon ja üks eelvalikusse pääsemine.
«Julieta» linastub praegu ka Eesti kinolevis.
Egiptus üritab silma jääda Mohamed Diabi filmiga «Kokkupõrge», mis jälgib tänavalt märulipolitsei bussikongi korjatud, erinevaid poliitilisi vaateid jagavate inimeste silmade kaudu rahutusi, mis puhkesid Kairos pärast Egiptuse presidendi Morsi kukutamist.
Venemaa loodab Andrei Kontšalovski filmile «Paradiis», milles II maailmasõja ajal põimuvad kolme inimese - vene emigrandist Prantsuse vastupanuliikuja Olga, prantslasest kollaboratsionisti Julesi ja SS-ohvitseri Helmuti - saatused.
Film võitis Veneetsia festivalil ka Hõbelõvi.
Teistest sagedamini mainitakse veel Kreeka filmi «Chevalier» (rež Athina Rachel Tsangari), Rumeeniat filmi «Sieranevada» (rež Cristi Puiu), Bosnia ja Hertsegoviina filmi «Surm Sarajevos» (rež Danis Tanovic), Taani filmi «Miinide maa» (rež Martin Zandvliet) ja ka Soome filmi «Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus» (rež Juho Kousmanen).
Ühe autori töö on konkursile saadetud postuumselt: Andrzej Wajda lahkus meie seast alles mõni päev tagasi. Tema viimaseks jäänud film «Järelkujutis», mis Poolat esindab, jutustab avangardkunstnik Władysław Strzemińskist, kelle loomingut sõjajärgne nõukogude režiim alla surub.
Naisrežissööride filme on nimekirjas kokku 17, dokumentaalfilme neli (+üks pseudodokumentaal) ja animafilme üks. Komöödiaid on kümmekond, aga leiab ka paar õudusfilmi.
Eestit esindavat filmi «Ema» (rež Kadri Kõusaar), Lätit esindavat filmi «Koidik» (rež Laila Pakalnina, kaastootja Eesti) ja Leedut esindavat filmi «Seneca päev» (rež Kristijonas Vildžiūnas, kaastootja Eesti) ennustustes ei mainita.
Liiga tõsiselt seda kõike siiski võtta ei tasu, sest ennustamine käib esialgu n-ö kõhutunde pealt, ilma et ükski ennustajatest oleks enamikkugi filmidest näinud. Ka filmide ametlik linastamine Los Angeleses ja nende reklaamikampaaniad seisavad veel suuresti ees.
Üheksafilmilise eelvaliku kuulutab akadeemia välja detsembris, viis kandidaati 24. jaanuaril ja võitja 26. veebruaril.
Mitteingliskeelse filmi Oscarile esitatud linateoste nimekirja vaata siit.