Eesti mängufilmikavand sai Euroopast maksimumpunktid

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Charlie Chaplinile kuulunud filmikaamera Bell & Howell 2709.
Charlie Chaplinile kuulunud filmikaamera Bell & Howell 2709. Foto: AP / Scanpix

Euroopa Nõukogu filmikaastootmisfond Eurimages andis lõppenud nädalal Tallinnas peetud sügisistungi toetusvoorus režissöör Martti Helde mängufilmikavandile «Skandinaavia vaikus» harvaesinevalt maksimumpunktid.

«Eurimages’i töögrupi liikmed tõstsid «Skandinaavia vaikuse» arutelus esile suurepärast stsenaariumi, loo emotsionaalset pingestatust, režissööri jõulist autoripositsiooni ning audiovisuaalse lahenduse originaalsust» selgitas Eesti Filmi Instituudi (EFI) peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. «Filmile anti ühehäälselt maksimumpunktid, mida juhtub väga harva. Seekordsel istungil sai maksimumpunktid 46 filmist kaks.»

Eurimages’i toetus on seda tähelepanuväärsem, et tegemist on selle aasta EFI ja Kultuurkapitali koostöös toetatud mikroeelarvelise filmiga, millega kaasneb 120 000 eurone toetus. Filmi eelarve on 388 000 eurot ning Eurimages’i toetus moodustab sellest 65 000 eurot. Eurimages’i reeglite järgi antakse projektile toetust kuni 17% eelarvest.

«Skandinaavia vaikus» räägib õe ja venna taaskohtumisest pärast venna vabanemist vanglast. Ühine teekond läbi hilissügisese maastiku avab aastate eest aset leidnud kuritöö põhjused. Filmi produtsent on Elina Litvinova stuudiost Three Brothers ning operaator Erik Põllumaa («Risttuules», «Teesklejad»). Filmi kaastoodab jõulise haardega Prantsuse filmitootmis- ja leviettevõte ARP, mis viis Martti Helde esimese filmi «Risttuules»Prantsusmaa kinoekraanidele. 

Eurimages’ist on viimasel viiel aastatel toetust saanud «Mandariinid» (Eesti-Gruusia koostöö), «Ma ei tule tagasi» (Venemaa-Eesti-Valgevene-Soome koostöö), «Vehkleja» (Soome-Eesti-Saksamaa koostöö «Supilinna salaselts» (Eesti-Soome koostöö), «Seneca päev» (Leedu-Eesti-Läti koostöö), «Teesklejad» (Eesti-Läti-Leedu koostöö) ning «November», töönimega «Rehepapp» (Eesti-Poola-Hollandi koostöö).

1989. aastal loodud Eurimages’i kuulub 37 liikmesriiki. Eesti astus Eurimages’i 2004. aastal. Fondi aastaeelarve on 25 miljonit eurot, Eesti aastamaks sellesse moodustab 116 535 eurot. Asutamise algusest on fond toetanud 1771 Euroopa koostööprojekti ligi 530 miljoni euro ulatuses. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles