Biffy Clyro: šotlastele meeldib kaevelda

Janar Ala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Biffy Clyro. Vasakult James Johnston, Simon Neil ja Ben Johnston
Biffy Clyro. Vasakult James Johnston, Simon Neil ja Ben Johnston Foto: Austin Hargrave

Neljapäeval Tallinnas esinev Biffy Clyro koosneb kolmest isikust: lauljast ja kitarristist Simon Neilist ning kaksikvendadest James ja Ben Johnstonist, kes mängivad vastavalt bassi ja trumme. Nende rokkmuusika on selline, mis nõuab mängijatelt head pillikäsitsemisoskust, selles sisalduvad progeroki elemendid. Muusikaauhindu on nad saanud üksjagu, plaategi on müüdud ja kontsertidel on neil energiat rohkem kui plaatidelgi.

Räägin juttu James Johnstoniga, kelle olen veel üsna hilisel õhtutunnil telefoni otsa saanud. Biffy Clyro on pärit 45 000 elanikuga Šoti linnakesest ja Jamesi keel meenutab mulle üsna palju filmi «Trainspotting», mis omakorda tähendab seda, et arusaamiseks on vaja natuke ka dešifreerida. Ehkki ta tunnistab intervjuus ennast kaeblejarahva liikmeks, tundub ta olevat pehmem kui vein.

Aeg on juba küllalt hiline. Viimane kord, kui kedagi nii hilja intervjueerisin, oli selleks suurepärane USA metal-bänd Mastodon. Olin suutnud selleks ajaks ka end võrdlemisi purju juua, sest aeg oli igav oodata. Ütlesin siis Mastodoni mehele, et olen pisut purjus, loodan, et ta ei pahanda. Tema vastas, et see on väga OK.

Palun vabandust, et pidid nii kaua ootama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles