Anton Hansen Tammsaare tegelased võivad saada uue elu videomängutegelastena. Andruse ja Pearu potentsiaali haarava strateegiamängu karakteritena, nii nagu ka teisi põnevaid loovideid, asub sel nädalavahetusel hindama rahvusvaheline žürii.
«Tõest ja õigusest» võib saada arvutimäng (1)
17. november 2016, 14:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtmise taga on investor ja ettevõtja, investeerimisgrupi Head Capital juht Veikko Maripuu. «Oma pikaajalise investorikarjääri jooksul olen kokku puutunud väga erinevate valdkondade ja erinevas faasis ettevõtetega, millest paljud on meie juurde sattunud alles ideefaasis,» selgitab Maripuu.
«Tõsi on see, et idee on oluline, aga eduni viib tugev ja mitmekülgne meeskond, läbimõeldud tegevuste juhtimine ja oskuslikult tehtud strateegia. Originaalmeediumist, nagu näiteks raamatust, uueks edulooks - filmiks, seriaaliks, arvutimänguks - muutmise näiteid on maailmas näha juba päris palju ja et seda teha professionaalselt, siis toimub see enamasti kogenud ekspertide lähedasel kaasalöömisel.»
«Tammsaare materjali puhul on tema lugu ennast juba ajas tõestanud,» usub Maripuu.« Kahe vastandliku maailmavaatega karakteri põrkumine on materjal, millest on tehtud suurem osa hittfilmidest. Kui lisada siia juurde võrratu Eesti loodus, selged karakterid ning peategelase suurim soov õitsvat elu rajada, siis oleme lähedal väga paljude strateegiamängude lähtematerjalile. Ehk on siin potentsiaali Eesti oma FarmVille tegemiseks?»
Eesti ainus Oscari-nominendist režissöör Tanel Toom, kes elab Londonis, teeb praegu «Tõest ja õigusest» täispikka mängufilmi, mis peaks linastuma 2019. aastal. Palju kõmu tekitanud filmis on kurikuulsad peaosad jagatud armastatud näitlejate vahel. Mäe Andrest mängib Endla teatri näitjeja, «Vasaku jala reedest» tuntud Priit Loog, Oru Pearu roll on saanud osaks filmis «Nimed marmortahvlil» meeldejääva rollisoorituse teinud Priit Võigemastile.
Toom jääb mängu osas kõhklevaks. «Viimasel ajal on tehtud hulk filme edukate arvutimängude põhjal ja ka vastupidi. Mõnikord need toimivad, teinekord mitte. Isiklikult tundub mulle, et «Tõde ja õigus» mängu jaoks hea platvorm ei ole, nagu ei ole enamasti ajastu eepilised draamad. See ei tähenda, et see võimatu oleks. Kui kellegil on hea mõte, kuidas seda mänguks arendada, siis usun, et see võiks huvitav olla küll,» arvab Tanel Toom.
A.H. Tammsaare Muuseumi juhataja Reelika Räim tunneb arvutimängu tegemise vastu väga suurt huvi. «Tunnistan ausalt, et olen sellega mõttega juba ideefaasis ja otsin koostööpartnerit, kellega koostöös «Tõe ja õiguse» romaani põhjal arvutimäng teoks teha,» ütleb Räim. «Meil on olemas juba lauamäng, miks siis mitte ka virtuaalne mäng. Leian, et «Tõde ja õigus» on kõige õigem teos arvutimängu jaoks.» Ettevõtlik muuseum on ühtlasi kuulutanud just välja lühifilmide konkursi teose ainetel.
Nimekate maailmastaaride hulka, kes loovideid hindama asuvad, kuulub ka soomlaste kultusfilmi «Iron Sky» produtsent Tero Kaukomaa. Oskuslikult kaasatud ühisrahastuse abiga globaalseks fännifenomeniks ja soomlaste suurimaks filmiedulooks kasvanud «Iron Sky» on juba kaasanud kümneid miljoneid dollareid.
«Ma ei ole Tammsaare teost lugenud, aga kirjelduse põhjal tundub see väga hea lugu olevat,» ütleb Kaukomaa. «Iron Sky puhul olen ma alati lähtunud põhimõttest viia teos erinevatele platvormidele. Hetkel näiteks teeme ühest peategelasest, Renatest hoopis raamatut, mis räägiks tema lugu pikemalt. See raamat tuleb välja samal ajal koos järgmise filmiga. Samuti oleme teinud saksa fännide jaoks valmis energiajoogi, mis omakorda räägib ühte osa loost. Ja neid näited on veel.»
Rahvusvaheline žürii tuleb ühise laua taha 19. novembril toimuval Storytek Forumil, mida korraldavad koostöös Head Capital, PÖFFi ja Industry@Tallinn. Lisaks «Tõele ja õigusele» hindab investeerimis-, digitaalse tehnoloogia-, videomängude ja õiguslike küsimuste ekspertidest koosnev paneel Oskar Lutsu «Kevade», Oskar Lutsust inspireeritud «Nukitsamehe» ning Eno Raua ja Edgar Valteri «Naksitrallide» sobivust platvormideüleseks materjaliks.