Nädala plaat. Käänakutega vigur-rock

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rainer Jancis
Rainer Jancis Foto: Kuvatõmmis

Rainer Jancis

Hibernatus

Rainer Jancis

Hinne: 4

Laiemale üldsusele peamiselt Metro Luminalist tuntud Rainer «Herzog» Jancise esimene sooloplaat «All» (2009) oli eklektiline ja üpris nõudlik kogumikalbum. «Hibernatus» on sellele loogiline jätk, mis on parajal distantsil standardsusest ning jätkab eksperimentaalradadel kulgemist.

«Hibernatus» meenutab mingis mõttes lumepalli, mille keskmes on kitarr ja mis lükatakse rokimäe tipust veerema. Oma käänulisel, kuid sihikindlal teekonnal korjab ta külge igasugust kraami, mis mäeveerule erinevate kümnendite jooksul kuhjunud on. Avangardi, post-rock’i, proget, ambient’i, mingid kübemed jazz’ist, mingid kübemed indie’st, metal’i-känkraid, bluusi siniseid kive, ska pudemeid ja siit-sealt nakkub arvestatavates kogustes popitolmugi. Kogu see kupatus muudkui veereb ja kasvab, kasvab ja veereb. Aga ei lömasta enda raskuse all ei ennast ega kuulajat ning lõppkokkuvõttes jätab ikkagi mulje kergest ja vabast kulgemisest. «Hibernatus» on selgelt arenev album, mida on eriti põnev kuulata esimesel korral, kuna siis ei ole tõepoolest absoluutselt aimugi, kuhu ta õigupoolest jõuab.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles