Silmapaistvatest Eesti kultuuriinimestest valmivad portreefilmid

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Freddy Grenzmann.
Freddy Grenzmann. Foto: Taavi Arus

Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital kuulutasid tänavu mais välja portreefilmide konkursi, tutvustamaks olulisi Eesti kultuuriinimesi ja nende loomingut. Nüüdseks on selgunud konkursi võidutööd.

Konkursile laekus kokku 26 filmiideed, mis oma eriilmelisusega peegeldasid Eesti kultuurimaastikul tegutsejate värvikat spektrit. Žürii liikme, ETV peatoimetaja Heidi Pruuli sõnul kujunes otsuse tegemine keeruliseks, sest enamik ideekavanditest vääriks elluviimist. «Portreteeritavate mitmekesisus oli muljetavaldav, auväärsetest kultuuriheerostest noorema põlvkonna popkultuuri tegijateni. Tore, et filmitegijad üleskutsele erksalt reageerisid ja et loota võib põnevaid käsitlusi. On tähenduslik, et tänavuses valikus on ülekaalus eri põlvkondi ühendavad tööd, kus portreteeritava elutarkust ja küpsust uuritakse läbi värske silmavaate,» lisas Pruuli.

 Valituks osutusid järgmised tööd:

  •  «Igapäevaelu müstikast. Vello Salo» (režissöör Jaan Tootsen, Aadam ja pojad OÜ)
  •  «Rein Maran» (režissöör Ants Tammik, Tammik Film OÜ)
  •  «Jagatud valgus. Dolores Hoffmann» (režissöör Kullar Viimne, Rühm Pluss Null OÜ)
  •  «Koma. Kalju Komissarov» (režissöörid Maria Avdjushko ja Peeter Simm, Ugri Film OÜ)
  •  «Alateadvuse maastikud. Tõnu Kõrvits» (režissöör Marianne Kõrver, Klaasmeri OÜ)
  •  «Enam kui elu. Freddy Grenzmann & Psychoterror» (režissöör Taavi Arus, Allfilm OÜ)

Filmirežissööril ja Eesti Dokumentalistide Gildi juhatuse liikmel Raimo Jõerannal oli hea meel, et algselt lubatud viie ideekavandi asemel suudavad rahastajad toetada kuue filmi valmimist. «Iga portree tegemisel on n-ö värvipalett autori valida, nii et paratamatult mängib lisaks portreteeritavale tähtsat rolli ka režissööride erinev lähenemisnurk. Professionaalide puhul on seal üht teisest paremaks pidada sageli väga ebaõiglane,» leidis ta. «Paraadportreid siit tulla ei pruugi, küll aga empaatilisi uurimusi, üllatavaid avastusi, rännakuid heli- ja valguse maailmades – just nii, nagu üksnes filmikunst seda teha suudab.»

Konkursi žürii, kuhu kuulusid Raimo Jõerand, Pille Runnel, Heilika Pikkov, Kaarel Kuurmaa ja Heidi Pruuli, valis välja kuus tootmistoetuse pälvivat filmi, mis valmivad 2017. aastal. Kinodesse ja seejärel ETV ekraanile jõuavad need 2018. aasta jooksul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles