Helilooja Tõnu Kõrvitsa uue teose maailmaesiettekanne täna Oslos

Kirke Ert
, kultuuriajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Kõrvits
Tõnu Kõrvits Foto: Liis Treimann

Täna õhtul toimub Oslos Püha Kolmainsuse Kirikus helilooja Tõnu Kõrvitsa teose «Kellamäng» maailmaesiettekanne. Esitavad Trio Mediæval, Arve Henriksen ja Norra Kammerorkester.

«Kellamäng» on kolmeosaline teos, mis kirjutatud Trio Mediævali tellimusel ning valmis käesoleva aasta septembris.

«Puutusin trioga esmakordselt kokku märtsis, mil viibisin Norras seoses oma albumi «Mirror» esitluskontsertidega. Mõned neist laulsid solistidekooris, ka Arve Henriksen oli kontserdil ja sealt see koostöö alguse sai. Nemad on omakorda koos palju kontserte andnud, alles möödunud nädalal esinesid nad Tallinnas,» rääkis helilooja Tõnu Kõrvits Postimehele.

«Minu kui helilooja jaoks oli see väljakutse, kuidas ühendada vokaaltrio ja trompet, mis on hoopis teise kõlakultuuriga. Ma ei ole kedagi teist kuulnud trompetit niimoodi mängimas, kuidas Henriksen seda teeb. Alati küsin endalt, kuidas on võimalik trompetit mängida nii õrnalt ja hellalt nagu flööti. Tundub aga, et kõik sai muusikas kenasti kokku. Tekst on muidugi võimas ja seegi ühendab.»

«Kellamängu» teksti on spetsiaalselt sellele teosele kirjutanud Doris Kareva. «See uus eestikeelne tekst on ka luulekõla poolest kellalik, rääkides kelladest ja kellahelinast. Usun, et see ühendab Norrat ja Eestit, sest kirikukellade kõla on meie rahvaste kultuuri osa,» sõnas Kõrvits. «Muusikutel eesti keelega raskusi ei olnud. Nad on ju musikaalsed ja kuulevad õige häälduse kohe ära. Vaid paaris kohas tuli mõnda nüanssi parandada, eks see õ-täht on probleem,» muigab ta.

Kuna teos on kirjutatud just sellele kooslusele, siis ei kujuta helilooja ette, et keegi teine seda esitada võiks. «See on nii nendele mõeldes kirjutatud. Kui seda Eestis kunagi mängida, siis ma arvan, et ikka samade esitajatega. Vaatame, mis saab tulevikus, aga kunagi tahaks seda teost kindlasti Eestis esitada.» 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles