Tegelikult mitte ainult Võssotskit. Ka Jacques Breli ja Karel Kryli. Ja kui päris täpne olla, siis mitte neid, vaid nende laule, mis ei tee ülesannet siiski kergemaks. Vastupidi. Proovige võtta mõni Võssotski lugu ja selle järgi tantsida, no ei tule välja – on sama, kui keegi üritaks tantsida luuletuste järgi, kaldudes kord lihtlabasesse illustratiivsusesse, kord lihtsalt ebamäärasesse voogamisse.
Jõhvi balletifestivali peakülalisel Tšehhi Rahvusteatri Balletil, kes astub täna üles Jõhvis ja pühapäeval Tallinnas, aga tuleb. Vahel vähem, vahel rohkem õnnestunult, aga tuleb. Ja see on väike ime.
Neli aastat on kahetunnilist modernballetti «Soolo kolmele» («Solo for Three») esitatud, selle populaarsus ei näita aga vaibumise märke. Ära on käidud ka karu enese koopas, Võssotskit jumaldava Venemaa publiku ees ja naastud sealtki kilbiga. Kestvad ovatsioonid, üteldakse sellistel puhkudel.
42-aastast koreograafi Petr Zuskat, nagu ta ise meie lehele enne Eesti esinemisi rääkis, on kõigi kolme lauliku muusika saatnud lapsepõlvest peale. Kryli protestilaulude saatel võtsid tšehhid 1968. aastal vastu Nõukogude tankid, need elasid edasi ka siis, kui pärast Praha kevadet välismaale emigreerunud Kryl kuulus Tšehhoslovakkias juba keelatud autorite sekka, ja nendega tervitati 20 aastat hiljem ka kommunistliku korra kokkuvarisemist.
Breli laule kuulas juba tema isa, kui Petr oli väike poiss. Ja Võssotski tuli tema ellu 1980. aasta suvel, kui Moskvas peeti olümpiamänge. Zuska vanem vend, kes oli sõitnud mängudele kaasa elama, ei rääkinud sest naastes sõnagi.
Selle asemel tõi ta kaasa kellegi Võssotski lindistusi, mängis neid uhkelt ette ja rääkis, mis mees see selline on ja milline rahvamass oli Moskvas liikvele läinud kohe pärast seda, kui suust suhu oli levima hakanud uudis lauliku surmast.
Võssotski laulud avaldasid toona 12-aastasele Petrile sügavat muljet. «Ta ju karjus neid, kärisevalt ja sugestiivselt – ma polnud midagi sellist varem kuulnud,» meenutab Zuska tagantjärele.
Tõuge kõik kolm ühise tantsu sisse panna tuli pärast seda, kui ta oli 1990ndate keskel seadnud Praha Kammerballetile lühiballeti Breli laulude järgi. Selle pealkiri oli «Üksi».
Enda sõnul tajus ta Breli lauludega, nendes peituva energiaga erilist sidet ja oli sellest peale justkui ära tehtud. Sündis idee võtta punti veel kaks lapsepõlvest pärit laulikut, sest «kolm olevat maagiline number».
See, et Brel oli pärit teisest ühiskondlikust kontekstist kui Kryl ja Võssotski, ei osutunud takistuseks. Ühendavat oli rohkem kui eraldavat. «Kõik kolm võitlesid humanismi eest, kõigis oli erakordne sugestiivsus ja jõud, kõik kolm surid enne 50. eluaastat,» ütleb Zuska. Just sellest koorub välja ka lavastust läbiv idee – selline energia sütitab, aga ka tapab, sest elatakse intensiivselt.
Tšehhi Rahvusteatri Ballett esineb täna kell 19 Jõhvi kontserdimajas ja pühapäeval kell 19 Tallinnas Nokia kontserdimajas.