Müürilehe kirjandustoimetaja soovitab häid raamatuid

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maia Tammjärv.
Maia Tammjärv. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

2016. aastal ilmunud raamatuid ja ajakirju soovitab Müürilehe kirjandustoimetaja Maia Tammjärv. 

Foto: Raamat

Karl Ove Knausgård, «Minu võitlus. Surm perekonnas» ja «Minu võitlus 2. Armunud mees». Sest radikaalne enesepaljastamine võib samal ajal olla radikaalne enese varjamine ja sellest on uskumatult huvitav lugeda. Ja sellepärast, et Varrak on praegu üldse absoluutselt sõiduvees.

Mait Vaik, «Meeleparanduseta». Sest nii hästi, ehkki n-ö ebakorrektselt jne kirjutatud raamatuid ilmub meil harva. Ja sellepärast, et plastmassliblikast saab inimene.

Miranda July, «Esimene paha mees». Sest see vist oli selle aasta kõige pöörasem ja ootamatum raamat.

Kai Aareleid, «Linnade põletamine». Sest tõsiste teemade taha peidab see väga hea ja sujuva jutuka, kui triviaalsevõitu algusest («Alustada tuleks algusest. Aga kus on algus?» jne) edasi lugeda. Edasi on väga hea.

Jim Ahilevi, «Armastuskirju teatrile». Olen raamatu toimetajana siinkohal küll

Jim Ahilevi «Armastuskirju teatrile»
Jim Ahilevi «Armastuskirju teatrile» Foto: Raamat

absoluutselt ebaobjektiivne, samas aga olen raamatu toimetajana seda päris mitu korda lugenud ja igatahes soovitan – teatrisõpradele, Jimi sõpradele, kirjasõnasõpradele jne.

Mudlum, «Linnu silmad». Sest Mudlum jätkab seda, mis «Tõsises inimeses» (ja natuke ka «Ilusas Elviiras») pooleli jäi ja see on igatahes väga-väga hea.

«Sugu: N», teine number. Mis, ehkki pole n-ö raamat, on oluline nähtus igatepidi – käsitleb olulisi, sh mitte etteaimatavaid teemasid, on läbimõeldud ja terviklik esseekogu ning annab ühtviisi mõtteainet nii juba-feministidele kui mitte-veel-feministidele.

Vikerkaar 2016/10—11. Parem pöörd! Sest taas kord, olemata raamat, vaid hoopis perioodiline väljaanne, on see kindlasti üks selle aasta eredaimaid tähti, millest lugemist ühiskonna paremale kaldumise (igatahes olulisel) teemal jätkub rahulikumal lugejal mitmeks kuuks.

Foto: Raamat

Mehis Heinsaar, «Unistuste tappev kasvamine». Sest lugedes meel puhkab ja rändab igatepidi autori sule ja fantaasiaga kaasa, ehkki suure formaadi tõttu on reisile kaasa võtta raske.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles